Kallinev toore röövib metallitehaste kasumi

Lähema paari aasta jooksul sõeluvad üha kallinev tooraine ja suurenevad tööjõukulud terad sõkaldest, mis tähendab, et nii mõnigi metalliettevõte peab oma tegevuse ümber orienteerima või uksed sootuks sulgema.

Viimase aastaga keskeltläbi kümme protsenti kallinenud must toormetall on sundinud Eesti metallitööstuse ettevõtteid toodangu väljamüügihindu kergitama. Inflatsiooni süvendava hinnatõusuga aga ei suudeta siiski toormekulude kasvu täies ulatuses katta. Valdavalt on firmad piirdunud umbes viieprotsendilise toodanguhindade tõstmisega, seega on paratamatu tulemus kasumimarginaali langus.

Võru lähedal metallist transportööre valmistava ASi Rauameister tegevjuht Harri Gunnar Rantala möönab, et kui musta metalli hinnatõus on toimunud suhteliselt etteaimatavalt ja paari-kolme protsendi kaupa, siis eriti valusalt lööb firma kasumiootusele roostevaba terase kallinemine, mis ulatub aastataguse ajaga võrreldes kuni 30 protsendini. Rauameister kasutab aastas umbes 1000 tonni musta metalli ja poole vähem roostevaba, valdavalt ostetakse tooraine Soomest.

OÜ Levadia suurkliendi osakonna juhataja Veiko Estam tõdeb, et väljamüügihindade tõstmisest ei pääse nemadki. "Eks me ürita vastavalt maailmaturu hindade tõusule ka oma müügihindu tõsta," nendib ta. "Kliendid saavad aru, et hindu ei tõsta ainult Levadia, vaid teras kallineb igal pool. Lühiajaliste kõikumiste korral püüame tabada õiget hetke, kuid risk on loomulikult alati suur."

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgenstein on sellegipoolest seisukohal, et metalli hind kallineb maailmas kõigile enam-vähem võrdselt, mistõttu ei kujuta hinnatõus Eesti metallitööstusele kuidagi eriliselt suurt ohtu.

"Metallihinna suhtes on kõigil sarnane lähtepositsioon, edasine oleneb ettevõtte efektiivsusest," märgib ta. Hallik-Jürgensteini hinnangul moodustab metallitoodetel keskmiselt üle poole tootehinnast tavaliselt metalli hind, seega tööjõukulud lõpphinda väga ei mõjuta.

Julgen arvata, et viimase kolme aastaga on musta metalli hind maailmaturul tõusnud ligikaudu sada protsenti.

Kui Eesti metallitööstusele miski saatuslikuks võib saada, siis on see pigem tööjõu kiire kallinemine, sest toore kallineb ka mujal maailmas. Sõltume praegu palju arengutest Hiinas. Turgu saab ette prognoosida vaid umbes kolm kuud.

Metallitööstuse jätkusuutlikkusest rääkides pole küsimus materjalimahukuses. Küsimus on selles, mida me selle metalliga peale oskame hakata st kui suurt lisandväärtust oskame anda. Kas suudame ühe tonni metalli tänu lisandväärtuse andmisele müüa kümne tonni metalli hinnaga.