- OMX Baltic0,79%298,35
- OMX Riga0,11%865,53
- OMX Tallinn0,31%1 953,47
- OMX Vilnius1,33%1 157,63
- S&P 5002,2%5 404,01
- DOW 301,54%39 790,84
- Nasdaq 3,24%16 828,27
- FTSE 1000,9%8 403,18
- Nikkei 2251,89%34 868,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,47
- OMX Baltic0,79%298,35
- OMX Riga0,11%865,53
- OMX Tallinn0,31%1 953,47
- OMX Vilnius1,33%1 157,63
- S&P 5002,2%5 404,01
- DOW 301,54%39 790,84
- Nasdaq 3,24%16 828,27
- FTSE 1000,9%8 403,18
- Nikkei 2251,89%34 868,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallinev toore röövib metallitehaste kasumi
Lähema paari aasta jooksul sõeluvad üha kallinev tooraine ja suurenevad tööjõukulud terad sõkaldest, mis tähendab, et nii mõnigi metalliettevõte peab oma tegevuse ümber orienteerima või uksed sootuks sulgema.
Viimase aastaga keskeltläbi kümme protsenti kallinenud must toormetall on sundinud Eesti metallitööstuse ettevõtteid toodangu väljamüügihindu kergitama. Inflatsiooni süvendava hinnatõusuga aga ei suudeta siiski toormekulude kasvu täies ulatuses katta. Valdavalt on firmad piirdunud umbes viieprotsendilise toodanguhindade tõstmisega, seega on paratamatu tulemus kasumimarginaali langus.
Võru lähedal metallist transportööre valmistava ASi Rauameister tegevjuht Harri Gunnar Rantala möönab, et kui musta metalli hinnatõus on toimunud suhteliselt etteaimatavalt ja paari-kolme protsendi kaupa, siis eriti valusalt lööb firma kasumiootusele roostevaba terase kallinemine, mis ulatub aastataguse ajaga võrreldes kuni 30 protsendini. Rauameister kasutab aastas umbes 1000 tonni musta metalli ja poole vähem roostevaba, valdavalt ostetakse tooraine Soomest.
"Toormehinna kallinemise tõttu oleme oma toodangule umbes 2-4% hinnalisa teinud," tunnistab Rantala. "Ega tellijalt on arusaamist nendes küsimustes palju tahta ja tahes-tahtmata vähendab hinnatõus meie konkurentsivõimet."
Rantala hinnangul võib Eestis tehtud väikesemahulise partii omahind tulla juba kõrgem kui Soomes, toodete omahinna tõusule annab hoogu juurde ka tööjõukulude kasv. Kui mullu kinnitas Rantala, et keskmine palk ulatub Rauameistris 13 000 kroonini, siis nüüd räägib ta juba üle 15 000 küündivatest töötasudest.
Viljandi Metallitööstuse juhatuse liige Jaak Sulg märgib, et hiljuti koondus suur osa Euroopas müüdavast terasest India päritolu kapitali kätte, mis survestas hindu, mõnevõrra kallines ka Venemaa metall.
"Hinnakõikumised jõuavad meile teatud ajalise nihkega," selgitab Sulg. "Näiteks Rotterdami ekspordihinna hetkelised kõikumised meile suuremat ei mõju, sest kui Soome edasimüüja on varunud ikka lattu kalli hinnaga metalli, siis üritab ta seda ka sama kallilt edasi müüa ja on hinna langetamise suhtes väga jäik."
Valdavalt hangibki Viljandi Metallitööstus profiilmaterjali Soome müügivõrgust. Jaak Sule teada tuleb toore meile kallimalt kätte kui soomlastele, sest logistika ja kohalik müügivõrk nõuavad oma osa.
Ta räägib, et kui kohalikule turule tootes on hinda suhteliselt lihtne kergitada, määravad Euroopasse suunatud tootmise puhul aga hinna sihtriigi turg ja sealne konkurents.
Sulg usub, et vältimatult peab meil metalliettevõtteid olema niipalju, et katta ära siseturu vajadused ehituskonstruktsioonide jms järele.
"Aga suure töö- ja materjalimahuga masinaehitusettevõtetest võib küll mõni konkurentsist välja langeda," prognoosib Sulg. "Tööjõudu nappust või liigset kallinemist pean praegu suurimaks riskifaktoriks."
Hetkel kuum
OÜ Levadia suurkliendi osakonna juhataja Veiko Estam tõdeb, et väljamüügihindade tõstmisest ei pääse nemadki. "Eks me ürita vastavalt maailmaturu hindade tõusule ka oma müügihindu tõsta," nendib ta. "Kliendid saavad aru, et hindu ei tõsta ainult Levadia, vaid teras kallineb igal pool. Lühiajaliste kõikumiste korral püüame tabada õiget hetke, kuid risk on loomulikult alati suur."
BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgenstein on sellegipoolest seisukohal, et metalli hind kallineb maailmas kõigile enam-vähem võrdselt, mistõttu ei kujuta hinnatõus Eesti metallitööstusele kuidagi eriliselt suurt ohtu.
"Metallihinna suhtes on kõigil sarnane lähtepositsioon, edasine oleneb ettevõtte efektiivsusest," märgib ta. Hallik-Jürgensteini hinnangul moodustab metallitoodetel keskmiselt üle poole tootehinnast tavaliselt metalli hind, seega tööjõukulud lõpphinda väga ei mõjuta.
Julgen arvata, et viimase kolme aastaga on musta metalli hind maailmaturul tõusnud ligikaudu sada protsenti.
Kui Eesti metallitööstusele miski saatuslikuks võib saada, siis on see pigem tööjõu kiire kallinemine, sest toore kallineb ka mujal maailmas. Sõltume praegu palju arengutest Hiinas. Turgu saab ette prognoosida vaid umbes kolm kuud.
Metallitööstuse jätkusuutlikkusest rääkides pole küsimus materjalimahukuses. Küsimus on selles, mida me selle metalliga peale oskame hakata st kui suurt lisandväärtust oskame anda. Kas suudame ühe tonni metalli tänu lisandväärtuse andmisele müüa kümne tonni metalli hinnaga.
Enimloetud
1
2
3
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
6
Viimased uudised
Lev Dolgatsjov: rõõm näha, ise seda ei oodanud
Hetkel kuum
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele