Kanalit ei saanud teha, kuna pinnas oli liiga niiske. Aasta oli siis 1979 ja ehitusmaterjalide turul puudusid kvaliteetsed isolatsioonimaterjalid. Tuli hakata kombineerima, kuidas siiski ehitada kanaliga garaaž (tol ajal remontis ju iga mees oma autot kodus ise, ilma kanalita garaaži ei tahtnud keegi).
Idee oli suurepärane: tõsta ehitis maapinnast kõrgemale, toetuma betoonist kanalile ja metallkonstruktsioonile. Esmapilgul tundub mõte utoopiline. Tehnikahuviline hiidlane Arvi Poola võttis asja kätte ja ehitas valmis.
Esmalt valati betoonist kanal, mis oli nagu kõrge vundament. Sellele betoonkastile pandi risti taladena täiesti tavalised raudteerelsid ja tugevuse lisamiseks veel nurkrauast kolmnurgad. Kanalil on ka aknad, et loomulik valgus sisse paistaks.
Järgnes garaaži ehitamine. Inspiratsiooni sai tehnikahuviline mees tavalisest kuuskantmutrist. Ta otsustas paigaldada maja voodrilauad kuusnurgakujuliselt ja samuti on kõik aknad kuusnurksed.
Tähelepanuväärne on garaaži uks-sissesõidutee. Et autoga sisse saada, lastakse automaatika abil garaaži ühe seina suurune uks alla kaldteeks.
Ukse tugevdamiseks on selle servades vinkelraud. Seest on uks kaetud tavalise põrandalauaga ja väljast fassaadilauaga.
Ukse sees on ka aken, mis on seest kaetud spetsiaalse võrega, et aken kogemata peale astudes või sõites ei puruneks.
Teisest küljest viib väike trepp garaaži ja kohe trepi kõrvalt saab lugeda, et sellise huvitava objekti tegemine kestis kolm aastat.
Ehitis sai aga nii vastupidav, et nüüd, peaaegu 30 aastat hiljem, toimib see ikka suurepäraselt.
Fotod: Jana Kadastik
Autor: Jana Kadastik