Ligipääsmatult ilus Tallinn

Tallinn on atraktiivne linn, tundub meile. Ses on omajagu tõtt, kui vaadata ajaloolist keskkonda ja kiiret arengut. Vanalinn loomulikult. Lisaks valiti Tallinn maailma viie kõige intelligentsema linna hulka, mis on suur tunnustus. Nii laia traadita interneti valikut ei kohta vist üheski teises pealinnas. Ometi ei taha turistid meile enam külla tulla. Võib ju rääkida pronkssõdurist vms, kuid juured on sügavamal ja lihtsamad.

Laias laastus on kaks suurt häda. Esmalt, Tallinna hinnatase on jõudnud Euroopa tasemele, kohati möödagi läinud, teenindus alati veel mitte. Tallinna ja Eesti turismisihtkoha argumendina odav hind enam ei tööta. Teiseks, Tallinnas on liiga vähe teha ja mis on, sellest ei tea keegi midagi. Õnneks plaanib riik 2007-2013 investeerida 63 miljonit Eesti kui reisisihtkoha turundusse.

Küsimus on, kas teame ise, mis see Eesti-nimeline toode on, mida turundada? Mida tahab Euroopa Eestist osta? Briti poissmehed tänu kahele otselennule (Estonian Air ja EasyJet) teavad üht-teist, kuid ülejäänud? Eesti kui toode on liiga kallis. Siia on kallis tulla väheste otselendude tõttu ja üha kallim on siin ka olla. Probleemi saaks lahendada mitte hinna langetamise, vaid toote parema sisuga - võimaldada siia lihtsamalt tulla ja luua põhjusi või tooteid, miks tulla.

Kui vaadata Baltimaade turismi, siis revolutsiooni on läbi teinud Riia (ja Läti). Üks põhjus on lätlaste eelmine president Vaira Vike-Freiberga, kes suutis Lätit hästi promoda. Kuid palju tähtsam eelis on 54 otselendu Riiast maailma eri sihtkohtadesse meie 14 vastu.

Transport on turismi esmane mootor. Lennuliikluse kõrval mängivad tähtsat rolli laevad, rongid ja autod. Valitsuse kava taastada koos teiste Balti riikidega rongiliiklus Euroopasse viie aasta jooksul on kuldaväärt plaan.

Venemaalt käiks Eestis rohkem turiste, kui piiriületus oleks normaalne. Aga ei ole. Uut silda - nii füüsilist üle Narva jõe kui ka emotsionaalset, mis laseb teha äri - on vaja nii eestlastele kui ka venelastele, kuid vastastikku plärtsudes seda ei ehita.

Tallinna hotelliturule on lisandunud nii palju uusi hotelle, et oleme tubade arvult suurele konkurendile Helsingile juba ära tegemas. Kuid on ka põhjust muretseda: tänavu võib prognoosida ööbimiste arvu jäämist 2006. aasta tasemele. Iga uus hotell on toonud juurde ka mõnevõrra uusi turiste, kuid peaasjalikult on toimunud klientide ümberjagamine hotellide vahel. Kui pakkumine lisandub 20% aastas ja nõudlus 0%, on ainus järeldus, et supp jääb uute tulijate järel lahjemaks - klimbid on otsa saanud. Turistide Tallinna meelitamiseks tuleb leida täiesti uusi põhjusi.

Konverentsisihtkohana on Tallinn endale nime teinud. Kuid potentsiaal on siiski kasutamata. Asja edendamiseks on turismiettevõtted otsustanud asutada koos Eesti suuremate linnadega riigi toel Eesti Konverentsibüroo (EKB). Kas selle tegevus toob kaasa uued turistide vood, näitab aeg. Euroopas on väga palju inimesi, kes võiksid Tallinna tulla, kui nad teaksid, et me olemas oleme. Loodame, et Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmise programm lahendab selle probleemi.

Tallinna läbilöögivõimes Euroopa pealinnade turismiturul ma ei kahtle. Intelligentsed linnad peaks ju olema edukamad kui vähem intelligentsed. Võtmeküsimus on, kuidas muuta Tallinn ligipääsetavamaks nii sissepoole suunal (turistidel on mugav ja huvitav Eestisse tulla) kui väljapoole (eestimaalased saavad mugavalt avastada maailma). Sest iga eestlane, kes välismaal käib, on omamoodi müügimees ja reklaamplakat Eestile.

Ligipääsetavuse all ei saa mõelda muidugi ainult füüsilisi teid ja transpordivahendeid, see on ka infolevi. Isegi Euroopas on vähe linnu peale Pariisi ja Londoni, mille olulisemad vaatamisväärsused on kõigile teada. Halenaljakas on, et Helsingi turismibrošüürid reklaamivad Tallinna kui Helsingi üht tähtsamat vaatamisväärsust, kus tasub veeta üks päev. Peaksime selle trendi murdma endale sobivaks: kes Tallinna tuleb, võib kiirelt ära vaadata ka Helsingi.