WiFi saab pooltel juhtudel lahti murda ja teistel pooltel juhtudel lihtsalt ära segada, nii et kasutajad lükkavad ise krüpteeringu välja. "Kui miski ei tööta, loobuvad inimesed olukorra parandamiseks tihti esimese asjana paraku turvalisusest," lisas ta.
Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna pakkus, et muidugi tasub ettevaatlikuks muutuda, kui mõni tüüp avaliku WiFiga kohvikus teile üle oma sülearvuti ekraani kiireid iroonilisi pilke heidab ja sealjuures tobedalt itsitab. Paraku muud pahatahtliku tegelase avastamiseks teha pole.
Aare Kirnas Arvutikaitse.ee-st ütleb, et avaliku ja krüpteerimata WiFi levialas ei tasuks tegeleda millegagi, mida te laiema avalikkusega jagada ei soovi. Lisaks lemmikpornosaidi külastamisele tuleks hoiduda neile külgedele sisselogimisest, mis ei kasuta autentimislehel HTTPS-protokolli.
Ka pelgalt MSNi ja meilikliendi kasutamine, eriti kui käite oma elektronpostkasti kallal üle POP3-protokolli, paljastab võimalikule pealtkuulajale nii teie kasutajatunnuse kui ka parooli, rääkimata e-kirjade ja sõnumivestluste sisust.
Kõige parem on kohe avalikku võrku ühendumisel tõmmata käima VPN-ühendus (virtual private network - virtuaalne kohtvõrk).
Kas koju on WiFit vaja, jääb küll igaühe enda otsustada. Sülearvuti omanike kasutusmugavusele annab see palju juurde ning säästab ka tüütust kaablivedamisest. Samas tuleks WiFi-ruuteri turvaseadetele natukenegi tähelepanu pöörata.
Kõigepealt tuleks ära muuta ruuteri vaikeseaded. Tavaliselt on vajalikud juhtnöörid ruuteriga kaasasolevas dokumentatsioonis, abi saab ka arvutikaitse veebist www.arvutikaitse.ee.