• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lisaeelarve ei söö sentigi järgmise aasta säästudest

    Riigieelarve aluseks oleva rahandusministeeriumi majandusprognoosi näol on tegemist ühe arengustsenaariumiga, mis võib realiseeruda, kuid ei pruugi. See selgub tagantjärele. Väita a priori, et kõikide teiste prognoosid on õigemad, ei maksa punast krossigi. Kui 17.10 ÄP usub Moody'se või SEB prognoosi olevat rahandusministeeriumi omast parema, ei tähenda veel, et valitsus peaks tormama uut riigieelarvet tegema. Seda ei nõuaks ka Eesti Panga prognoos, mis üksnes kinnitab riigieelarve tuludepoole täitumist.
    Tõsi, Eesti Panga SKP prognoos erineb juuksekarva võrra rahandusministeeriumi omast, vastavalt 271,5 ja 274,4 mld kr, mis tähendab riigieelarve tulude vähenemist umbes 1 mld kr võrra. Ka sel juhul jääks valitsusele veel 1,7 mld kr varuks.
    2008. a riigieelarve kulud koos 2,7miljardilise oodatava ülejäägiga pole katteta. Need on arvestusega, et eelarve tulud suurenevad 17,2%; ilma ELi vahenditeta 14,2%. SKP nominaalkasvuks prognoositakse seejuures 14,5%. Nimetada eelarvet nende numbrite taustal laristavaks, on maitseasi.
    Nn ülekanduvad kulud ei vii kuidagi Eesti majandust hukatusse. Nii ei juhtunud see Aivar Sõerdi aegu, kui 2006. aastasse kandus kulusid 5,8 mld kr ja 2007. aastasse 6,9 mld kr. Kui Ivari Padari käe all "lükkub sadade miljonite eest kulutusi järgmisse eelarveaastasse", lõpeb asi ühtäkki krahhiga, sest "tänavune lisaeelarve sööb hoopis ära uue aasta säästud"?
    Ülekanduvad kulud suurendavad jooksva aasta eelarve ülejääki ja vähendavad samavõrra järgmise aasta oma. Pealegi läheb lisaeelarve 2,7 mld kr suurustest kuludest 1,1 mld haigekassale - sotsiaalmaksu täiendavast laekumisest. Seda ütleb seadus, mis ei küsi oponentidelt, kas see tõukab järgmise aasta eelarve miinusesse või mitte.
    Kui Aivar Sõerd opositsioonipoliitikuna peab vajalikuks teha riigieelarve 10 mld kroonise ülejäägiga, siis ei soovita ta õigupoolest midagi muud, kui kogu 2008. aastaks riigieelarvesse kavandatav ELi toetusraha (9,9 mld kr) kõrvale panna. Vastamata seejuures küsimusele "Kuidas EL sellele vaatab, kui Eesti paneb talle majanduse järeleaitamiseks antud raha hoopis kuhugi intressi kandma?"
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Riigivõlakirjade tootluste kasv tekitab EKP-le uusi probleeme
Riigivõlakirjade tootlus on nii USAs kui ka Euroopas kiiresti kasvamas, sest Föderaalreserv plaanib tänavu intressimäärasid märgatavalt tõsta. Arvatakse, et osalt võib selle mõju üle kanduda ka Euroopasse, kuigi regiooni rahapoliitikutel intresside tõstmisega kiiret ei ole, vahendab Reuters.
Riigivõlakirjade tootlus on nii USAs kui ka Euroopas kiiresti kasvamas, sest Föderaalreserv plaanib tänavu intressimäärasid märgatavalt tõsta. Arvatakse, et osalt võib selle mõju üle kanduda ka Euroopasse, kuigi regiooni rahapoliitikutel intresside tõstmisega kiiret ei ole, vahendab Reuters.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.