Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mati Kaal: toetuseta võiksime uksele panna sildi „Loomaaed-muuseum“

    Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal usub, et renoveeritud loomaaed võiks turismimagnet olla küll, kuid praeguses seisus jätkates võiks seda nimetada pigem muuseumiks.

    „Meie kollektsioon on tegelikult väga huvitav ja loomaaeda on turismi jaoks vähe kasutatud. Sellel on ka põhjus, millest on juba palju räägitud. Kui 24 aastat tagasi ajutiselt Vene sõjaväe ladudesse kolisime, arvasime, et saame loomaaia 10-15 aastaga valmis ehitatud. Nüüd aga saab täis juba 25 aastat,“ rääkis Mati Kaal.
    Tema sõnul on praegu loomaaia lagunemiskiirus suurem kui olukorra parandamiseks tehtud pingutuste valmimistempo. Seega oleks viimane aeg renoveerimine tõsiselt kätte võtta.
    „Meie arengukavas on kirjas, et vajame renoveerimiseks aastani 2012 igal aastal 100 miljonit krooni. Tallinna linn loomaaia omanikuna on kava kinnitanud ja meid ka päris hästi aidanud, riigi osa aga on jäänud väga väikseks,“ rääkis Mati Kaal.
    Kaalu sõnul oleks loomulik, kui riik loomaaeda rohkem toetaks, kuna väikeses riigis ei ole rohkemate loomaaedade pidamine mõttekas ja seega on asutus oluline ka riigile, mitte vaid linnale.
    „2002. aastal istusid linnavõimu ja kolme ministeeriumi – kultuuri-, haridus- ja keskkonnaministeeriumi – esindajad koos ja arutasid loomaaia rahastamise küsimust. Siis otsustas riik meile anda igal aastal sama palju kui linn. Riigi osa aga on ära vajunud,“ märkis Kaal, kelle sõnul on oluline, et kõik asjaosalised koos aktiivselt ka Euroopa Liidust finantseerimisabi otsiksid.
    Samuti leiab Kaal, et loomaaiale võiksid õla alla panna ka ettevõtted, nagu seda Lääne-Euroopas ja Ameerikas tehakse.
    „Kui kõik 2012. aastaks plaanipäraselt läheb, saab paigalpuksimine läbi. Selleks ajaks peaksime suutma loomadele pakkuda loomväärseid elamistingimusi ja külastajatele korralikku ajaviidet,“ märkis Kaal, lisades, et vastasel korral võiks uksele panna sildi „Loomaaed-muuseum“.
    Ühe uudse võimalusena näeb Kaal e-loomaaeda. „Külastajad võiksid oma süle- või pihuarvutiga loomaaias käia ja meie kodulehelt valida keele, milles infot saada,“ tõi ta näite. Samuti plaanitakse loomaaeda loodusharidus- ja konverentsikeskust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.