- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenitestid – kullaauk testijatele
Geenitestide müüjad lubavad oma klientide
kohta välja selgitada pea kõike. Alates sellest, kui suur risk on haigestuda
südamehaigustesse või vähki, kuni selleni, palju kohvi inimene võiks muretult
juua.
Kõige lubavamad on need testid aga läbiviijatele – kasumid on suured. Sel aastal on jõudnud turule kommertsversioon tehnoloogiast, mille abil saab läbi vaadata inimese kogu genoomi. Tulemustest peaks inimesele kasu olema ka kohe, kasu aga suureneb üha, kui haiguste geneetilise tagapõhja kohta tehakse järjest uusi avastusi.
Geenitest võib inimesele näidata geneetilist eelsoodumust mingi haiguse tekkeks. Paljudel juhtudel võib ohu teadmine aidata inimesel oma harjumusi ja käitumist muuta. See kõik oleks väga kena, kuid paljud eksperdid on avaldanud muret mõnede turul olevate testide täpsuse kohta. Samuti on veider, kui tulemused saadetakse otse kliendile, mitte professionaalsetele meditsiininõustajatele, kirjutas The Economist.
Pettureid võib leida muidugi igast ärivaldkonnast. Mõned testide läbiviijad veenavad oma kliente, et need põevad südamehaigusi, diabeeti või osteoporoosi ning pakuvad samas lahkelt „isiklikku ravimit”, mis tegelikult on vaid hirmkalli hinna eest müüdavad vitamiinid.
Teiseks nõrkuseks on teadus ise, sest geneetika on alles lapsekingades. Londoni University College’i epidemioloog Eric Brunner osutab, et koos kolleegidega on nad aastaid pusinud mõnede haiguste geneetilise tagapõhja väljaselgitamise kallal. Siiani avaldatud uurimused kipuvad olema kitsad ja nõrgad ning tihtipeale võib järgmine uurimus eelmise tulemused hoobilt ümber lükata. Firmad aga müüvad teste just nendele uurimustele toetudes.
Mõned teadlased aga muretsevad, et testid, mis tõepoolest täidavad oma lubadusi, ei anna tarbijatele kasulikku infot. Üheks selliseks näiteks on geen nimega TCF7, mille üks vorm on seotud riskiga haigestuda diabeeti. On veenvalt tõestatud, et kui inimene saab mõlemalt vanemalt selle geeni antud vormi, on ta diabeeti haigestumise tõenäosus kaks korda suurem.
Kui inimesel pole aga muid diabeedi riskifaktoreid, on haigestumise tõenäosus ikkagi nii madal, et inimesel pole mingit kasu topeltvigasest geenist teadmisest. Pigem tekitab see asjatut stressi.
Enamike haigusteni viivad aga protsessid, mis on seotud mitte ainult ühe geeni, vaid sadade või isegi tuhandete geenide koosmõjuga. Siiani on teadlased keskendunud pigem üksikutele geenidele, mis inimese tervist tugevalt mõjutada võivad, kuid seda peamiselt seepärast, et selliseid asju on lihtsam märgata ja uurida.
See tõstatab küsimuse, kui palju geene peaks üks test läbi vaatama, et anda sisukas hinnang inimese terviseriskide kohta. Kuigi vastus sellele küsimusele pole veel selge, ei saa piirduda kindlasti vaid kahe või kolme geeniga. Seega on testid, mis analüüsivad vaid paari geeni, üsna mõttetud.
Uue põlvkonna geenitestid mis lubavad läbi uurida kogu genoomi. Need testid analüüsivad kogu genoomi järjestuse asemel sadu tuhandeid nukleotiide, mis erinevate inimeste samades DNA-järjestustes kõige sagedamini esinevad.
Neid nimetatakse üksikuteks nukleotiidierinevusteks. Paljud nukleotiidierinevused on seotud geenide haigusi põhjustavate vormidega, uusi seoseid leitakse pea iga kuu.
Nende erinevuste analüüsimine pole kaugeltki sama, mis kogu genoomi sekveneerimine. Viimaseks peab tehnoloogia kõvasti edasi arenema. Testid nimega deCODE ja 23andMe pakuvad inimestele aga palju laiemat ülevaadet oma geenidest, kui see varem võimalik oli – ning näiteks deCODE’i müüjad toetavad oma väiteid ka firmas tehtud originaaluuringutega, mitte ainult teiste poolt avaldatud kirjandusega. Mõlemad ettevõtted rõhutavad, et pakuvad vaid „infoteenust”, mitte „testi”, ja kindlasti mitte meditsiinilise seisundi diagnoosi.
Hetkel kuum
Mida iganes kriitikud ka ei ütle, saavad inimesed siiski sellistest testidest oma tervise kohta kasulikku infot. Näiteks ülekaalulistel inimestel võib olla palju kasu teadmisest, et neil on diabeedile ka geneetiline eelsoodumus, et siis midagi tõsiselt oma tervise heaks ette võtta. Selge on aga ka see, et paljudest geenitestidest inimesed ei võida, vaid panevad lihtsalt niisama oma raha magama.
Testimistehnoloogia areneb kiiresti ning muutub üha tõhusamaks ja täpsemaks. Seega muutuvad sellised testid ilmselt aja edenedes üha mõttekamaks. Mõistlikuks peavad jääma aga ka testide ostjad ise testide tulemuste tõlgendamisel. Muidu tekib juurde lihtsalt massiliselt hüpohondrikke, kes arstijärjekordi veelgi pikendavad. Kui aga inimesed on tõepoolest vastutustundlikud ja mõistlikud, ootab neid tänu geenitestidele ees tervislikum elu.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele