Interneti areng on kõvasti muutnud
kirjutatud teksti avaldamisvõimalusi, kuid pliiats on ikka täpselt selline, nagu
kakskümmend aastat tagasi. Nüüd on Philips otsustanud, et ka pliiatsid peavad
hakkama uusi trikke õppima.
Tavaline pliiats on Philipsi sõnul võimetu edasi andma kirjutaja emotsioone. Seega lõid nad sensoritega varustatud pliiatsi, mis mõõdab kirjutaja vererõhku, nahatemperatuuri, pulssi ja sõrmede avaldatavat survet, kirjutas New Scientist.
Pliiatsis asuv kiip määrab füsioloogiliste andmete põhjal kirjutaja emotsionaalse seisundi, mille alusel muudab aktuaator kergelt kirjutatavate tähtede kuju, lisab või vähendab tindi hulka ning muudab selle värvi. Tulemuseks on tekst, mille järgi on võimalik öelda, kuidas kirjutaja end tundis.
„Sama isiku allkirjad näevad üldiselt ühtmoodi välja, kuid dokumente võib allkirjastada entusiastlikult või hoopis kaheldes ja vastumeelselt. Kirjutaja meeleolu teadmine võib hiljem ajaloo interpreteerimisel väga oluliseks osutuda,” kirjutas Philips patenditaotluses.
Kui sa aga oma emotsionaalse seisundi salvestamist ei soovi, siis on pliiatsil nupp, mille abil saab vastava funktsiooni lihtsasti välja lülitada.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.