- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,12%7 798,07
- DOW 30−0,1%51 800,34
- Nasdaq −0,22%27 186,14
- FTSE 100−0,07%10 648,31
- Nikkei 225−1,82%67 777,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,39
- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,12%7 798,07
- DOW 30−0,1%51 800,34
- Nasdaq −0,22%27 186,14
- FTSE 100−0,07%10 648,31
- Nikkei 225−1,82%67 777,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maa on keskelt pehmem kui varem arvatud
Maa keskmine kivimiline kiht ehk vahevöö
võib uue uurimuse kohaselt olla teadlaste varasemast ettekujutusest pehmem.
Tohutu suur rõhk ja kõrge temperatuur Maa sisemuses muudavad mineraalide omadusi. Mida jäigem on materjal, seda kiiremini liiguvad selles seismilised lained. Uued mõõtmised aga kinnitavad, et vahevöö alumises osas liiguvad lained seniarvatust aeglasemalt. Seetõttu usuvad teadlased, et vahevöö alaosa on oodatust pehmem, kirjutas Live Science.
Maa ülemine kivimkest ehk litosfäär on valdavalt tahke ja jäik (väljaarvatud mõned üksikud magmakolded). Selle all lasuv vahevöö sisaldab aga kihte, mis on osaliselt sulas olekus. Näiteks moodustab sulamaterjal umbes 2-3 protsenti astenosfääri massist, mis on vahetult litosfääri all olev kivimkiht.
Astenosfääri osaline vedelus annab mandritele võimaluse aeglaselt oma asukohti muuta ehk triivida. Vaatamata sellele, et temperatuur sügavuse suurenedes tõuseb, on astenosfääri alune vahevöö siiski tahkes olekus. See on nii seetõttu, et sügavuse suurenedes tõuseb ka rõhk, kõrgema rõhu tingimustes tõuseb aga ka mineraalide sulamistemperatuur. Vahevöö ulatub kuni 2900 kilomeetri sügavusele. Sellest veelgi allpool on Maa vedel peamiselt rauast koosnev välistuum.
Ajakirjas Science avaldatud artikli autor Aleksandr Gontšarov ja tema kolleegid Carnegie Institution’i geofüüsika laboratooriumist keskendusid vahevöö alaosas arvatavasti leiduva mineraali ferroperiklass omaduste uurimisele.
Maa vahevöö alumises osas on rõhk sedavõrd suur (230 000 atmosfääri), et mõjutab aatomite elektronpilvi, muutes mineraalid „pehmemaks” ehk seismilisi laineid paremini summutavaks.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele