Eelisaktsiate kirev maailm

Sellised aktsiad on suhteliselt haruldased. Ettevõtted ja viimasel ajal ka Lääne pangad on lasknud neid välja, kuna see aitab kaasata kapitali, avaldamata kohest negatiivset mõju. Eelisaktsia omanikud ei saa tavaliselt hääleõigust nagu lihtaktsia omanikud, see-eest saavad nad eelisjärjekorras kohe kindlaksmääratud dividendi. Kui aga ettevõttel läheb halvasti ja teda ähvardab pankrott, saavad eelisaktsiaomanikud hääleõiguse.

Selliste aktsiate väljalaskmist on kasutanud ettevõtted, kes kardavad vaenulikku ülevõtmispakkumist ning sel teel saadakse end kaitsta. Lastes välja täiendavaid eelisaktsiad, tuleb potentsiaalsel ülevõtjal maksta ettevõtte omandamise eest rohkem.

Eestis sellised haruldused puuduvad. USAs on suhteliselt tuntud mitmes seerias välja lastud Fordi eelisaktsiad. Hiljuti kaasas sellises vormis raha omakapitali Bank of America.

Investori seisukohast on sellistel paberitel ka suur puudus. Nimelt on vahetatavate eelisaktsiate likviidsus palju viletsam lihtaktsiate omast - ostu-müügihinna vahe võib olla kaunis suur ning selliste aktsiate osas võib valitseda oluliselt väiksem ostuhuvi.

Tavalised ehk mittevahetatavad eelisaktsiad on investorite loomaaias palju levinumad isendid. Näiteks väga paljudel Brasiilia ja Venemaa lihtaktsiatel on eelisaktsiatest velled. Need aktsiad ei ole vahetatavad lihtaktsiateks. Ka tavaliste eelisaktsiate likviidsus kipub olema lihtaktsiate omast viletsam. Hääleõigust neil ei ole, eeliseks on aga kindlaksmääratud dividend. Dividend on tavaliselt kumulatiivne ehk kui ettevõte ei ole suuteline dividendi välja maksma, kandub õigus dividendile edasi. Selliseid väärtpabereid eksisteeris Eesti väärtpaberituru taastekkimise aegu.