Eelisaktsiate kirev maailm

Erilisteks eelisaktsiateks võib pidada lihtaktsiateks vahetatavaid eelisaktsiaid (convertible preffered shares). Oma olemuselt käituvad nad teisiti kui lihtaktsiad.

Kui turg tõuseb, saab neid eelisaktsiate väljalaskmise ajal kindlaks määratud hinna alusel kindlal ajal või ajavahemikul vahetada lihtaktsiateks. Tõusnud lihtaktsia hinna puhul liiguvad ka sellised eelisaktsiate hinnad üles. Üldiselt võib neid aga hoopistükkis käsitada võlakirjalaadsete rahapaigutustena, mida muide legendaarne investor Warren Buffett on korduvalt teinud.

Lihtaktsia languse ajal langevad taolised eelisaktsiad vähem, kuna nad sarnanevad võlakirjadega, millele makstakse intressi (kuponge). Kui neid on lihtaktsiaks kahjulik vahetada, peaksid hinnad liikuma pigem sarnaselt võlakirja hindadega. Tavaliselt maksavad sellised paberid rohkem, kui on aktsiateks vahetuse väärtus.

Sellised aktsiad on suhteliselt haruldased. Ettevõtted ja viimasel ajal ka Lääne pangad on lasknud neid välja, kuna see aitab kaasata kapitali, avaldamata kohest negatiivset mõju. Eelisaktsia omanikud ei saa tavaliselt hääleõigust nagu lihtaktsia omanikud, see-eest saavad nad eelisjärjekorras kohe kindlaksmääratud dividendi. Kui aga ettevõttel läheb halvasti ja teda ähvardab pankrott, saavad eelisaktsiaomanikud hääleõiguse.

Selliste aktsiate väljalaskmist on kasutanud ettevõtted, kes kardavad vaenulikku ülevõtmispakkumist ning sel teel saadakse end kaitsta. Lastes välja täiendavaid eelisaktsiad, tuleb potentsiaalsel ülevõtjal maksta ettevõtte omandamise eest rohkem.

Eestis sellised haruldused puuduvad. USAs on suhteliselt tuntud mitmes seerias välja lastud Fordi eelisaktsiad. Hiljuti kaasas sellises vormis raha omakapitali Bank of America.

Investori seisukohast on sellistel paberitel ka suur puudus. Nimelt on vahetatavate eelisaktsiate likviidsus palju viletsam lihtaktsiate omast - ostu-müügihinna vahe võib olla kaunis suur ning selliste aktsiate osas võib valitseda oluliselt väiksem ostuhuvi.

Tavalised ehk mittevahetatavad eelisaktsiad on investorite loomaaias palju levinumad isendid. Näiteks väga paljudel Brasiilia ja Venemaa lihtaktsiatel on eelisaktsiatest velled. Need aktsiad ei ole vahetatavad lihtaktsiateks. Ka tavaliste eelisaktsiate likviidsus kipub olema lihtaktsiate omast viletsam. Hääleõigust neil ei ole, eeliseks on aga kindlaksmääratud dividend. Dividend on tavaliselt kumulatiivne ehk kui ettevõte ei ole suuteline dividendi välja maksma, kandub õigus dividendile edasi. Selliseid väärtpabereid eksisteeris Eesti väärtpaberituru taastekkimise aegu.