- OMX Baltic−0,63%300,49
- OMX Riga0,48%891,18
- OMX Tallinn−0,38%2 059,27
- OMX Vilnius0,34%1 196,62
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,41%8 827,43
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,35
- OMX Baltic−0,63%300,49
- OMX Riga0,48%891,18
- OMX Tallinn−0,38%2 059,27
- OMX Vilnius0,34%1 196,62
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,41%8 827,43
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: enne rahastamist on teadustööks kõigepealt inimest vaja
Peaminister Andrus Ansip ei arva, et riik
peaks teadus- ja arendustööks eraldatavaid summasid hüppeliselt kasvatama, kuna
ennekõike on vaja inimest, kes seda efektiivselt kasutada oskaks.
„Jah, oleme Lissaboni strateegia täitmisel juba mitu aastat olnud kõige paremad. Oleme aastatel 2000-2006 kahekordistanud kulutusi teadus- ja arendustööle,“ rääkis Ansip.
Avaliku sektori kulutused on teadus- ja arendustööle kasvanud kiiremini. Kui 2000. aastal eraldati selleks riigieelarvest 373 miljonit krooni, siis sel aastal juba veidi üle 2 miljardi krooni.
Sellega on Eestis saavutatud umbes 1,3% tase SKPst, Lissaboni strateegia eesmärk on seatud 3%-le. Meie kasvutempo on Ansipi hinnangul küll väga hea, kuid absoluuttase on praegu Euroopa Liidu keskmike seas.
„Kuid nende investeeringute suurendamine ei ole pelk raha eraldamise küsimus. Nagu kunagine Tartu Ülikooli rektor ja praegune kaitseminister Jaak Aaviksoo on öelnud: „Selleks et kohe efektiivselt ära kulutada 3% SKPst teadus-arendustegevusele, on meil vaja kohe vähemalt 600 doktorikraadiga inimest täiendavalt.“ Ehk kui inimest ei ole, siis suure tõenäosusega ei õnnestuks seda raha efektiivselt ära kasutada. Inimest on kõigepealt vaja,“ märkis Ansip.
Peaminister sedastas, et doktorite koolitamine ei ole nii lihtne. Samas aga peab ta siinset arengutendentsi väga heaks ja märgib, et seda on märgatud ka teistes liikmesriikides.
Ansip ei ole nõus väidetega, justkui oleks nüüd odava tööjõu aeg läbi. „Mitmetes sektorites sai odava tööjõu aeg läbi juba 10 aastat tagasi. Summa summarum on Eestis tööjõud ikkagi veel liiga odav. Ja seda tunnevad valdavalt ka meie töötajad. Tööjõud on odav ja mitte piisavalt väärtustatud, kuid tootlikkus on Eestis viimase 10 aastaga kahekordistunud,“ selgitas ta.
See on peaministri hinnangul saavutatud eelkõige struktuursete muutustega: „12-15 aastat tagasi tulid Soomest-Rootsist Eestisse väiksed õmblustööstused, praeguseks on nad kõik läinud juba, sest kasvavate palkade tingimustes ei olnud nad enam konkurentsivõimelised ja need inimesed on nüüd hõivatud teistes, hoopis perspektiivikamates sektorites.“
Näidetena muutunud oludest tõi Ansip välja Tartus asuva mööblitööstuse lipulaeva Tarmeko, mis on pooleteise aasta jooksul koondanud 1000 töötajat, ja Narva Kreenholmi, kus on käimas samasugused protsessid.
„See protsess on olnud pidev. See ei ole mingisugune täna ootamatult üles kerkinud probleem, vaid on toimunud kõik iseseisvuse taastamise järgsed aastad,“ usub peaminister.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele