Ansip: enne rahastamist on teadustööks kõigepealt inimest vaja

„Kuid nende investeeringute suurendamine ei ole pelk raha eraldamise küsimus. Nagu kunagine Tartu Ülikooli rektor ja praegune kaitseminister Jaak Aaviksoo on öelnud: „Selleks et kohe efektiivselt ära kulutada 3% SKPst teadus-arendustegevusele, on meil vaja kohe vähemalt 600 doktorikraadiga inimest täiendavalt.“ Ehk kui inimest ei ole, siis suure tõenäosusega ei õnnestuks seda raha efektiivselt ära kasutada. Inimest on kõigepealt vaja,“ märkis Ansip.

Peaminister sedastas, et doktorite koolitamine ei ole nii lihtne. Samas aga peab ta siinset arengutendentsi väga heaks ja märgib, et seda on märgatud ka teistes liikmesriikides.

Ansip ei ole nõus väidetega, justkui oleks nüüd odava tööjõu aeg läbi. „Mitmetes sektorites sai odava tööjõu aeg läbi juba 10 aastat tagasi. Summa summarum on Eestis tööjõud ikkagi veel liiga odav. Ja seda tunnevad valdavalt ka meie töötajad. Tööjõud on odav ja mitte piisavalt väärtustatud, kuid tootlikkus on Eestis viimase 10 aastaga kahekordistunud,“ selgitas ta.

See on peaministri hinnangul saavutatud eelkõige struktuursete muutustega: „12-15 aastat tagasi tulid Soomest-Rootsist Eestisse väiksed õmblustööstused, praeguseks on nad kõik läinud juba, sest kasvavate palkade tingimustes ei olnud nad enam konkurentsivõimelised ja need inimesed on nüüd hõivatud teistes, hoopis perspektiivikamates sektorites.“

Näidetena muutunud oludest tõi Ansip välja Tartus asuva mööblitööstuse lipulaeva Tarmeko, mis on pooleteise aasta jooksul koondanud 1000 töötajat, ja Narva Kreenholmi, kus on käimas samasugused protsessid.

„See protsess on olnud pidev. See ei ole mingisugune täna ootamatult üles kerkinud probleem, vaid on toimunud kõik iseseisvuse taastamise järgsed aastad,“ usub peaminister.