• OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 5000,71%6 408,19
  • DOW 300,14%44 521,37
  • Nasdaq 1,15%21 371,66
  • FTSE 1000,06%9 142,16
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,72
  • OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 5000,71%6 408,19
  • DOW 300,14%44 521,37
  • Nasdaq 1,15%21 371,66
  • FTSE 1000,06%9 142,16
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,72
  • 28.03.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riskikoefitsiendi hindamissüsteem jääb ajale jalgu

Enam ei ole regulatiivset sundi ühtse riskikoefitsiendiredeli rakendamiseks ning seltsid võivad hakata välja töötama oma süsteemi.
"Osaliselt on selline olukord juba saavutatud - tehniliselt toetab Eesti Liikluskindlustuse Fond ka sellised hinnakomponente, mille kujunemise sisulistest põhjustest ei tea me mitte midagi," selgitas Eesti Liikluskindlustus Fondi juhatuse esimees Kristjan Niinemaa. Üks hinnakomponentidest on keskse süsteemi riskikoefitsient, mille võiks kasutusest välja jätta. Kristjan Niinemaa tõi praeguse riskikoefitsiendi arvutamise süsteemi nõrkade kohtade seas välja, et ei arvestata põhjustatud avariide reaalset rahalist ulatust.
"Riskihindamise seisukohalt on üldjoontes oluline teada kahju tihedust ja keskmise kahju suurust," selgitas Niinemaa. Praegu tähendab see põhjustatud avarii riskikoefitsiendi korrutamist 1,5ga, täiustatud süsteem võiks arvestada reaalseid kahjusid. ELF plaanib tulevikus süsteemi majandamise seltsidesse anda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ERGO Kindlustuse transpordikindlustuse osakonna juhataja Tanel Kursi sõnul on tõesti peamiseks liikluskindlustuse riskikoefitsiendi arvestamise probleemiks süsteemi keerukus ja raskestimõistetavus ning ühe kindlustusseltsi piires koheldakse klienti erinevalt. "Kunagi üles ehitatud tõhus süsteem on oma aja ära elanud, mistõttu ERGO on huvitatud universaalsemast ja lihtsamast süsteemist," rääkis Kurs.
Vajakajäämised süsteemis tingivad selle, et autoomanikud üritavad teha kindlustust läbi tuttavate, kel riskikoefitsient väiksem.
Praegune süsteem on üles ehitatud sõiduki-isiku paarile, mida jälgitakse kasutusala piires. Näiteks, kui kindlustusvõtja vahetab tihti autosid, siis hakkab nõutud üks aasta algusest peale lugema, makstes endiselt kõrget kindlustusmakset. If Eesti Kindlustuse liikluskindlustuse projektijuhi Reet Veilbergi sõnul ei ole see alati nii, sest osadel puhkudel kandub riskikoefitsient üle uuele sõidukile koos juba kasutatud kindlustuspäevadega ja siis ei pea aastat uuesti alustama. Reet Veilberg leidis, et riskikoefitsiendi süsteem üldjuhul toimib.
Kui kunagi ammu on põhjustatud avarii, siis nüüd endale teist autot soetades arvestab süsteem ka seda aastaid tagasi tehtud avariid ning omaniku teisele autole määratakse kõrgem riskikoefitsient, kui esimesele autole.
Üks paljudest, kes on kokku puutunud selliste küsitavate juhtumitega, on Veiko Rõivas. Ta ei ole ise ühtegi avariid põhjustanud, kuid seda on teinud pereliige tema autoga. Kuigi avarii toimus seitse aastat tagasi, maksab Rõivas siiani kindlustust koefitsiendi järgi, mis määrati pärast avariid. Kindlustus seletas asja sellega, et tal ei olnud vahepeal endal autot, seejärel vahetas ta autosid tihti. "Täiesti ebaloogiline süsteem. Ma pole ise ühtegi avariid teinud ning tihe autode vahetamine ei väljenda mingit riski," rääkis Rõivas.
Salva Kindlustuse ASi liikluskindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohveri sõnul tuleb ikka ette, et isiku riskikoefitsient tuleb määrata kesksest süsteemist erinevana. See näitab, et süsteemil on kohti, mis tekitavad mõnedes olukordades põhjendamatult kõrget või madalat riskikoefitsienti.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele