Oleviste paneb kõrgusele piirid
Arhitekt Helmi Sakkov on öelnud, et kesklinn ongi loodud kasvama kõrgusesse, sest iga linna kesktänav on ju kunagi olnud ühe-kahekorruseliste majadega külatänav. Eesti esimene kõrghoone kerkis juba 1972. aastal, kui valmis Viru hotell. Olümpia-aastaks 1980 kerkis hotell Olümpia, mis ületas Viru hotelli kõrguse pea kahekümne meetriga.
Unistused pilvelõhkujatest said alguse 1980. aastail
Siis algaski aeg, mil ärimehed hakkasid kulutama arhitektuuribüroode uksi ning unistasid pilvelõhkujaist. Need eskiisprojektid küll ei jõudnud teostamiseni, kuid neid kasutati konkurentide õrritamiseks.
Kindel on, et kõrghooned kerkivad sinna, kus see on kasulik. Ja nii ongi praeguseks Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni ümbruses pilvelõhkujad kobaras, üks kõrgem kui teine. Kõigil turuühiskonna kõrghoonetel on üks funktsioon - teenida puhaskasumit. Rikkad peavad saama veel rikkamaks ning nende rikkus peab kaugele paistma ja imetletud saama.
Taasiseseisvunud Eesti kõrghoonete ehituses tegi alguse lahti 1998. aastal Tartus valminud Emajõe ärikeskus, mille üldsus nimetas Plaskuks selle kuju tõttu.
Majandusbuum lisab majale hulgi korruseid
Aasta hiljem sirgus Tallinna kesklinna Ühispanga peahoone, mis sai endale Eesti kõrgeima hoone tiitli - pärast Oleviste kirikut, mille kõrgus, 123,7 meetrit, on Tallinna hoonete piiriks. Arhitektide seas on olnud diskussioon, milline on kõrghoonete tasuvuspiir. Mõned ütlevad, et see on 1500 m", teised räägivad 700 m" korrusepinda. Ühispanga 24 korrusel on ligi 25 000 m" korrusepinda.
Ühispanga hoone tähistab uue Eesti Vabariigi esimest majandusbuumi - pärast seda kerkis pilvelõhkujaid Tallinnasse kui seeni pärast vihma. Praeguseks on kõige kõrgem hoone ületanud saja meetri piiri. Pilvelõhkujaid seostatakse eelkõige Ameerikaga, New York on selle ehedaim näide. Et sealsed maahinnad on meeletud, tuleb hoonetega pürgida kõrgustesse. Ameerikalikkus sümboliseerib muuhulgas ka efektiivset äri, on ju pilvelõhkujad moodsa ärielu märgiks.
Pilvelõhkujad on samasugused majad nagu kõik teised. Eks nendegi puhul arvestatakse ajastut, kuid mingeid erilisi trende projekteerimisel ei ole.
Kõrghoonete kavandamisel minnakse ajaga kaasa ning ehitatakse nii saledamaid kui ka mitte nii saledaid hooneid. Silmale on pikk ja sale hoone efektsem, kuid see pole eesmärk omaette. Eestis ei ole otstarbekas ehitada väga saledaid kõrghooneid, sest nende konstruktsioonid on tunduvalt keerukamad kui laiematel hoonetel. Tuleb arvestada, et nad kindlalt püsti seisaksid, ka on ehitus tunduvalt kallim kui tavaliste, laiemate kõrghoonete puhul.