VJ annab muusikale visuaalsuse

Video jockey ehk videoartist on kunstnik, kes annab muusikale visuaalse kuju ja loob digitaalseid efekte. Videograafika on suhteliselt noor kunstivool, mis hakkas jõudsamalt arenema alles eelmise sajandi kaheksakümnendatel. Eestis on toimunud VJde arengus progressviimasel kümnel aastal, seda tingituna tehniliste abivahendite kättesaadavusest.

Variante, kuidas tulemuseni jõuda, on palju. "Kõige arhailisem on näiteks kolme slaidiprojektoriga teineteisest piltide läbi näitamine," räägib VJ Toomas Altnurme. Erinevatest suundadest ühte punkti suunatud projektsioonid moodustavad kujutise.

"Soovides pakkuda veelgi efektiderohkemat ja võimsamat vaatemängu, peaksid olema kasutada projektorid, videomikserid, arvuti ja ühtlasi ka erinevad programmid, mille algelisi versioone võib ka vabavarana leida," selgitab Altnurme. On loomulik, et mida rohkem ja erinevat tehnikat - ekraanid-projektorid - kasutusel on, seda haaravam saab etteaste.

"Olles tegelenud eelnevalt arvutigraafikaga, oli see loogiline samm," räägib videograafikani jõudmisest Altnurme, pidades ühtlasi videograafikat järgnevaks sammuks pärast tasapinnalisi pilte. Sten Saluveer leiab samuti videograafikani jõudmise pärast filmi ja meedia õppimist loomuliku sammu olevat, olles VJna aktiivselt tegutsenud umbes kaks aastat. VJ Miisu alias Taavi Varm alustas üle viie aasta tagasi. "Sai hakatud Jazzkaare kontsertidel live-videopilti ja omavalmistatud animatsioone ekraanile projekteerima," meenutab Varm. Edasi tulid juba teatriprojektid.

Kui esitleda pildimaterjali ühest projektorist, pole see midagi erilist, kui aga on olemas näiteks kolm või enam projektorit, mis suunatud ühele ekraanile üheaegselt, tekib hoopis uutmoodi efekt. Kui veel kasutada videomikserit, millega saab muuta materjali esitluskiirust ja toone, ongi tegemist videograafikaga, mida esitlevad VJd. Pilt võib olla suunatud ühtlasele pinnasele seinal, aga ka ekraanile, milles omakorda jookseb taustavideo. Erinevaid lahendusi, mida luua ekraanide ja projektorite abil, on tuhandeid, selgitavad videoartistid.

Näiteks saab videole, kus lumistel väljadel jalutab jääkaru, panna taustaks videoülekande linnatänavalt. VJde eesmärk on siiski pakkuda elavat kunsti, mitte lihtsaid videotöötlusi, sobitades omavahel kokku erinevaid klippe ja kujundeid. Video on enne esitlust valmis monteeritud või koostatakse reaalajas - sõltub VJst.

Tavaliselt esineb videoartist muusika saatel koos DJga, pakkudes mängitavale muusikale ka visuaalse poole. Video jockey tähendabki tegelikult isikut, kes astub üles paralleelselt disco jockey'ga, esitades ühtset kava. Teist laadi videoesitluste pakkujaid nimetatakse sarnaselt, kuigi tegemist on lihtsalt videotöötlejatega.

Varm peab oluliseks mõtteid vahetada ka rahvusvahelises seltskonnas. "VJd on erinevalt teistest tänapäevastest kunstisuundadest väga sõbralik ja omavahel teadmisi ning kogemusi jagav ringkond," lisab ta.

Sten Saluveer rõhutab, et ei maksaks unustada, milline on tõeline VJ.

"Hea VJ pole netist videoklippide ja piltide laenaja, vaid teeb ja mõtleb need ise välja," ütleb Saluveer. VJ võib olla originaalesineja või kaverdaja. Originaalne videoartist mõtleb ja koostab ise esitletava materjali, kaverdaja esitleb internetist leitud infot muudetud kujul. Esitletavaks materjaliks sobivad pildid, videod, kujundid ja joonised, absoluutsed piirid puuduvad.

"Viimastel aastatel on võimalusi rohkem tekkinud, kuna tehnika on odavnenud. Tekib juurde uusi huvilisi ja ka endised asjaarmastajad saavad rohkem võimalusi," selgitab Erki Kannus.

Eestis VJna tegutseda polegi Varmi sõnul kuigi raske, kuna praegune ühiskonnamudel väärtustab ennekõike tegijaid, mitte mõtlejaid. "Nagu igas valdkonnas, on tarvis vaid ettevõtlikkust, turul ruumi jätkub." Ka Erki Kannus on veendumusel, et meie väikeses riigis pole keeruline nõudlust luua.

Ehkki Varm on mõnel firmapeol videoprojekte esitlenud, arvab ta, et esialgu pakuvad kliendile sellist lahendust üksikud üritusturundusfirmad. "Näiteks sai kunagi Elioni brändi väljatoomisel Stockmanni parklas külastajaid vastu võtta haloekraanil, kasutades filmidest nähtud eriefektide tarbeks kasutatavat sinist tausta ja lõigates neid parkla asemel jalutama hoopis Pärnu randa või Kadrioru pargiteed pidi," meenutab Varm.

Videokunstnike osalus jääb firmaüritustel nõudluse vähesuse tõttu tahaplaanile, ehkki Altnurme arvates võiks VJsid kutsuda ka pidudele ettevõtetesse, kus videosõul ja esitlusel on etendada oluline osa. VJd valides tasuks Saluveeri arvates teha eelnevalt taustauuringut, vaadates VJ erinevaid töid - kas tema stiil sobib kavandatava üritusega või mitte.

Ennekõike tuleks mõelda, milleks VJ tellida. Saluveeri sõnul võiks videoartisti kaasata ürituse korraldamisse, kuna VJ on see, kes muudab ürituse keskkonna omanäoliseks ning teab kaasa rääkida, missuguseks üritus kujuneb. Asukoht polegi niivõrd oluline. "Valge lina või ekraani saab enam-vähem kõikjale üles seada," lisab Altnurme. Altnurme on viibinud artistina põhiliselt erapidudel ja näitustel, astudes aega-ajalt üles näiteks Von Krahli temaatilistel üritustel. Kannuse ülesastumised jäävad pigem džässiürituste raamesse. Varm esineb peamiselt kontsertidel ja festivalidel.

VJsid firmaüritustele meilt tellitud pole, tellitakse ikka ansambleid ja õhtujuhte, ma ei usu, et videoartistide järele oleks suurt vajadust. Võib-olla ei avalda kliendid ka huvi, kuna VJd meil pakutavate teenuste nimekirjas pole ning ei osata sellepärast tellida.

Ühtegi videokunstnikku pole siiani ühelegi firmaüritusele meilt tellitud. Küll on olnud erinevaid esitlusi, kus on ülesse astunud videodiskorid ja kus on näidatud pildislaide. Huvi puudumine võib olla tingitud infovähesusest, põhjuseks on teadmatus videograafikast. Ei meenu ka, et ükski VJ oleks ennast pakkunud, seega ei kujuta ettegi, kuidas asi välja näeks.