• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,1%7 585,03
  • DOW 300,31%52 460,68
  • Nasdaq −0,35%25 277,2
  • FTSE 1000,12%10 875,88
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,1%7 585,03
  • DOW 300,31%52 460,68
  • Nasdaq −0,35%25 277,2
  • FTSE 1000,12%10 875,88
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Enesehinnangu või eneseväärtustamise (self-esteem) mõistest on saanud lööksõna, mida kasutavad nii lapsevanemad, õpetajad, õpilased, tööandjad kui ka töövõtjad, rääkimata psühholoogidest ja psühhoterapeutidest. Enesekiitmise, eneseusu ja enesekindluse ümber pöörleb meie elu. Alatasa kuulen, kui superhea on üks või teine, kui super on see luuletaja või need kingad. Nii on ka otse loomulikult superstaariks saamise eelduseks kõrge enesehinnang. Kas me peame seadma endale eesmärgiks kõrge enesehinnangu?
Usutakse, et kõrge enesehinnang on inimesele kasulik, kuna soodustab õpiedukust, aga ka tööalast ja muud edukust. On tekkinud arusaam, et kõrge enesehinnang on kui võluvits, mis tagab edu mis tahes vallas.
Enesehinnangu tähtsustamine sai alguse 1960-1970ndatel, kui ameeriklaste uurimused näitasid positiivset seost enesehinnangu ja koolihinnete vahel. Hakati mõtlema, et kõrge enesehinnang aitab inimestel seada kõrgeid eesmärke, mille tulemuseks on hea õpiedukus. Sotsiaalselt tundlikud inimesed hakkasid spekuleerima, et vähemusgruppide (afroameeriklaste)

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele