• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,17
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,17
Kreenholmis pole praegu ei naeru ega nuttu, on vaid vaiksed, kidakeelsed ja murtud inimesed. Aastakümneid, ööd ja päevad läbi kangast kudunud masinad mürisevad justkui nooruses, näidates mida nad suudavad. Osa nende kaaslasi juba seisab valgete linade all.
Käputäis kirjutes kitlites kangruid kiirustab teise vahetusse tööle. Kudumistsehhis on kõrvulukustav müra, torudest paiskub aurupilvi ja puuvillatolm kriibib kurku.
Kreenholmi naised ütlevad, et vabrik ei tähenda neile pelgalt töökohta. See oli nende elu, noorus ja armastus, au ja uhkus.
Kaks elurõõmsat Allat
Alla Kruglikova ja Alla Svetšnikova on naised, kes on mõlemad vabrikus töötanud 20 aastat. Juuni keskel on neil viimane tööpäev. „Mina olen valmis uut elu alustama. Kui ei saa tööd Narvas, siis Tallinnas. Kui Tallinnas ei saa, siis välismaal,“ on üks Alla optimist. Teine Narvast lahkuda ei taha.
„Mul on siin kodu ja kaks last. Ei tea veel, kuid äkki õnnestub uus töö leida,“ ütleb ta. Terve elu vabrikus tööd rüganud, on nad koondamistasude suuruses pettunud. „Selle eest saab maksta nelja kuu korterikulud, mitte rohkem,“ lausub Alla.
Ta kiirustab tagasi tsehhi, ent enne raudukse avamist, meenutab ta naerdes: „Tulin siia aastaid tagasi Gruusiast. Teate, võrreldes eluga Gruusias oli Kreenholm minu jaoks nagu muinasjutt! Mul oli töö, elu ja oma raha. Aegamisi jäi romantikat muidugi vähemaks, kuid töö jäi. Ma loodan ja usun siiski, et elu keerab uue lehekülje ja kõik läheb hästi,“ räägib ta. Kaks Allat suskavad kõrvatropid kõrva tagasi ja lippavad tööle tagasi.
Koondamisest kuuldi telerist
Jutuajamistest selgub, et esimene kord, kui töötajad üldse koondamisest kuulsid oli mullu 30. detsembril venekeelsest Aktuaalsest Kaamerast. „See oli inimestele šokk,“ lausub Tatjana. Seejärel tuli tsehhi uudist teatama ka juhtkond.
„Siin oli suur kogunemine, kus see välja öeldi. Ülemused ütlesid, et see on möödapääsmatu,“ lisab ta. Seejärel liikusid asjad kiiresti, tootmisprotsessi loogilises järjestuses hakati tsehhe sulgema ja inimesi koondama. Kreenholmi suletud tsehhide vahel kõnnivad kassid ja veelombis lodistavad tuvid.
Kreenholmi ketrus-ja kudumistsehhid suletakse ning kokku koondatakse 1000 inimest. Osa tsehhe on juba tühjaks koristatud, jaanipäevaks peab plats puhas olema. Õuel on kaste, vanu ämbreid, masinajuppe ja muud sodi.
Ehkki Kreenholmi naiste ja meeste töökäed on hinnas, pole firmad nende vastu eriti huvi tundnud. Vaid vähesed on töö leidnud müüjatena või koristajatena kauplustes.
„Meid on ju sadu, kes tööd vajavad ja nii palju töökohti siin pole,“ lausub Ljudmila. Üks pood, kus nii mõnedki vabrikutöölised tööd said, oli vastavatud suur Maxima pood. Selle kõrvale kerkib Säästumarket. Maxima riiulitel on reas allahinnatud froteerätikud ja voodipesukomplektid sildiga „made in India“. Kui viimaste puhul tuleb karta, kas pärast pesu riie üldse kasutuskõlblik on, siis Kreenholmile sai saatuslikuks liialt hea kvaliteet ja kõrgem hind.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele