• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 05.06.08, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Erakonnad kinkisid Kiviõli Keemiatööstusele sadu miljoneid

Rahvaliit, Reformierakond ja Keskerakond kinkisid OÜle Kiviõli Keemiatööstus sadu miljoneid kroone.
Eilsel Riigikogu istungil viidi Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna häältega sisse maapõuseaduse parandus, millega anti väljaspool põlevkivi arengukava ja võimuliidu kokkuleppeid OÜle Kiviõli Keemiatööstuse õigus kaevandada erandkorras iga-aastaselt 1,5 miljonit tonni põlevkivi.
Ühest tonnist põlevkivist saab toota 1 - 1,3 barrelit kütteõli, mille hind on ca 80 - 90 dollarit/barrel. Täna maksab kaubapõlevkivi Eestis ca 130 - 150 krooni tonn ning riik ja omavalitsus saavad põlevkivitonnilt kokku vaid 12 krooni maavara kasutustasu.
Põlevkivi töötlemine õliks maksab umbes 200 krooni põlevkivitonni kohta. Nii lisas riigikogu Kiviõli Keemiatööstuse käibesse iga-aastaselt tervelt miljard krooni, tuues riigile ja omavalitsusele sisse vaid 18 miljonit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seaduseparandusse lisati punkt, kus mainiti, millistele ettevõtetele ei kehti kaevelubade moratoorium. Selle punkti tingimustele vastas vaid üks ettevõte - OÜ Kiviõli Keemiatööstus.
„Riik on täna olukorras, kus napib eelarvelisi vahendeid. Maavarakasutuse eriõiguste andmise asemel tuleks hoopis saaste- ja kaevetasusid tõsta ning luua kõigile ettevõtjatele ühetaoline tegevuskeskkond. Eriõiguste tekitamine ettevõtetele ei ole kohane demokraatlikule ja vaba majandust propageerivale ühiskonnale,” selgitas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele