Rahvastikuminister Urve Palo sõnul näitavad
statistikaameti andmed teatavaid erinevusi tööjõuturul rahvuse lõikes võib
täheldada, nt erinevused sissetulekutes ning ametialases staatuses, töötuse
määras, kuid aasta-aastalt on need vähenenud.
Näiteks sissetulekute erinevuste vähenemine: 2003. aastal teenisid teisest rahvusest inimesed 20% vähem, 2004. aastal 18% ning 2005. aastaks oli see 15%. "Lähemal uurimisel selgub, et tegu on peamiselt tööturu struktuuriliste iseärasustega - sissetulekute regionaalsed erinevused ning majandusharust tulenevad sissetulekute erinevused, mitte et erinevast rahvusest inimestele maksatakse sama töö eest erinevat palka," märkis Palo.
"Eesti Vabariigile on kõik siinsed elanikud vajalikud ja väärtuslikud," kinnitas Palo. "Eesti arengu järsult kasvanud sõltuvus inimkapitalist muudab prioriteetseks ülesandeks kogu aktiivse elanikkonna, sh mitte-eestlaste maksimaalselt efektiivse rakendatuse Eesti tööturul, eri rahvustest töötajate parema hariduse ja täiendkoolituse, parema tervise ja kõrgema motiveerituse saavutamise ning Eestis sündinud ja hariduse saanud noorte kvaliteetse hariduse ning Eesti tööturul püsimise."
Palo sõnul on sotsiaalne ja majanduslik integratsioon on üks olulisi lõimumise valdkondi. "Jätkuvad tasuta eesti keele õppe kursused töötutele ning lisanduvad integreeritud erialaõppe ja keelekursused ning tasuta eesti keele (kursused kodakondsuse taotlejatele). Samuti jätkuvad tööjõulähetused keeleõppe eesmärgil. Edukalt toimiva tööturu toimimise eelduseks on ka teadlikud ning avatud tööandjad," loetles Palo programmi tegevusi. "Selleks on uute tegevustena planeeritud koolitused tööandjatele ja ka ametnikele, tõstmaks nende teadlikkust võrdse kohtlemise tähtsusest, kus käsitletakse ka selliseid teemasid nagu mitmekultuurilise meeskonna komplekteerimine ning juhtimine."
Artikkel jätkub pärast reklaami