• OMX Baltic−0,69%292,49
  • OMX Riga−0,13%909,54
  • OMX Tallinn−0,28%1 919,74
  • OMX Vilnius−0,65%1 257,16
  • S&P 5001,56%6 654,72
  • DOW 301,29%46 067,58
  • Nasdaq 2,21%22 694,61
  • FTSE 100−0,27%9 417,62
  • Nikkei 225−2,58%46 847,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • OMX Baltic−0,69%292,49
  • OMX Riga−0,13%909,54
  • OMX Tallinn−0,28%1 919,74
  • OMX Vilnius−0,65%1 257,16
  • S&P 5001,56%6 654,72
  • DOW 301,29%46 067,58
  • Nasdaq 2,21%22 694,61
  • FTSE 100−0,27%9 417,62
  • Nikkei 225−2,58%46 847,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • 11.06.08, 18:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: uus tööaja direktiiv on paindlik

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier ütles, et uue tööaja direktiivi pluss on paindlik tööajakorraldus, mis leevendab probleeme, mis võivad tekkida tööjõu puudusel.
„Tööaja direktiivi eelnõu kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku täiendava ületunnitöö tegemises. Samuti võimaldab eelnõu anda täiendavat puhkeaega mõistliku aja jooksul pärast ületunnitöö tegemist. See võimaldab paindliku tööajakorraldust ning leevendab probleeme, mis võivad tekkida tööjõu puudusel,“ rääkis Treier leppe plussidest.
„Mingeid miinuseid siinkohal välja tuua ei ole õige, sest tööaja direktiivi eelnõuga on tegeletud aastaid ning erimeelsuste tõttu ei ole selles ühisele kokkuleppele suudetud pikka aega jõuda. Eilne kokkuleppe oli paljude liikmesriikidevaheline kompromiss,“ lisas ta.
Treier märkis, et enamik riike toetas eesistujamaa Sloveenia tööaja direktiivi eelnõu kompromissettepanekut. Kompromissettepanekut toetavate riikide hulka kuulus ka Eesti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„On täiesti tavapärane, et liikmesriikidel on erimeelsused direktiivide eelnõude menetlemisel,“ rääkis ta Inglismaa ja Prantsusmaa lahkhelidest leppe suhtes.
„Seda liiatigi tööaja küsimustes. Erinevad seisukohad ja arvamused tööaja korralduses on tingitud riikide erinevast õigusest ja praktikast,“ lisas Treier.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele