• OMX Baltic−0,57%300,67
  • OMX Riga−1,13%876,9
  • OMX Tallinn−0,09%2 061,51
  • OMX Vilnius0,09%1 193,61
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,54%8 795,82
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,91
  • OMX Baltic−0,57%300,67
  • OMX Riga−1,13%876,9
  • OMX Tallinn−0,09%2 061,51
  • OMX Vilnius0,09%1 193,61
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,54%8 795,82
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,91
  • 14.07.08, 15:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marmoritootmine aitab Talibanil likviidsust säilitada

Äärmusliikumine Taliban pani kevadel kindlalt käpa peale Afganistani piiri lähedasele valge marmori maardlale Pakistanis, tootmise maksustamine rahastab nende relvavõitlust.
Hinnatud valge marmori karjääris oli neli aastat vaikus, kuna hõimude omavaheline vaidluse ja keskvõimu suutmatuse tõttu ei saanud asi toimida, kirjutas täna New York Times. Tänavu aprillis pani Taliban aga asja kindlalt paika: lepitati hõimudevahelised tülid, kehtestati üldine maks kaevandamiselt ning kindel tasu iga kivimurrust välja sõitva koorma eest.
“Talibani puhul ei ole meie jaoks küsimus soovis, vaid jõus,” ütles kivimurdu opereeriv ettevõtja Mir Zaman. Taliban valis ta välja Pakistani ääremaast hõimualal tootmist korraldama. Vähemalt karjäär töötab nüüd, rääkis Zaman, kes näis siinsesse tegelikku Talibani võimu suhtuvat filosoofiliselt. Ajalehe kaastöölised külastasid piirkonda sel kuul, külaskäik sisaldas reporteri ja fotograafi jaoks ka kahepäevast vangistust Talibani juures. Kivimurru hõivamine peaks näitama, kuidas liikumine võtab oma valdusse territooriume, kasutab sealt saadavat tulu oma positsioonide tugevdamiseks ja muudab oma sõjalise jõu isemajandavaks. Talibani mõju Pakistani teatud aladel on kasvanud seoses sõjaväe osalise tagasitõmbamisega keskvõimu poolt.
Ziarati linna lähedal leiduv valge marmor müüakse Pakistanis kõrge hinnaga luksuslike põrandate ja seinte tegemiseks, vähemal hulgal läheb seda ka ekspordiks. Võrdluses Itaalia Carrara marmoriga jääb viimane kvaliteedilt alla. Pakistani valitsuse poolt nõrgalt kontrollitaval alal leidub aga maavaradest veel kivisütt, kulda, vaske ja kroomi. Seni on Taliban tuntud eelkõige narkoärilt tulu teenimisega. Oopiumimooni kasvatamise mahult on Afganistan varemalt avaldatud andmetel maailmas esikohal. Samuti on levinud tegevusala inimröövid lunaraha saamiseks. Tugeva moonikasvatusega paistab Afganistanis silma Eesti kaitseväelaste teenistuskoht Helmandi provints.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ziarati lähedal jagas Taliban Masaudi hõimule välja 30 kaevandamistükki, igalt tükilt oli ettemaks 1500 dollarit. See hõim ja kaevandamisala pole ainukesed. Igalt väljuvalt autokoormalt marmorilahmakatega on maks 7 dollarit. Zamani sõnul teenitakse nõnda tema juhitavast kivimurrust iga päev Talibanile 500 dollarit. Marmoriäriga hõivatud teised inimesed kinnitasid Zamani antud numbreid, oma nime aga julgeoleku huvides lehes näha ei tahtnud.
Ajalehe teatel pole Talibanil maksukogumisega vaeva, teeäärses kontrollpunktis peeti selleks vaid ühte relvastatud meest. Kaevandamise toimimisest võidavad teenistust saades ka kohalikud inimesed, oma maksud võtab ka Pakistani valitsus, kui kivi on linnadesse töötlemisele jõudnud. Kahetunnise sõidu kaugusel Afganistani piirist peab Taliban oma vanglat, millega ka lääne leheneegrid kaks päeva seestpoolt tutvuda said.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele