Potisepp: Eurostat avaldas korrigeeritud numbrid

OMX Baltic0,01%320,19
OMX Riga1,24%971,17
OMX Tallinn−0,5%2 237,47
OMX Vilnius−0,41%1 508,07
S&P 500−0,17%7 670,84
DOW 30−0,26%51 349,92
Nasdaq −0,09%26 797,54
FTSE 1000,21%10 659,27
Nikkei 2251,94%66 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%95,37

OMX Baltic0,01%320,19
OMX Riga1,24%971,17
OMX Tallinn−0,5%2 237,47
OMX Vilnius−0,41%1 508,07
S&P 500−0,17%7 670,84
DOW 30−0,26%51 349,92
Nasdaq −0,09%26 797,54
FTSE 1000,21%10 659,27
Nikkei 2251,94%66 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%95,37

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp põhjendas Eurostati ja statistikaameti poolt avaldatud erinevaid SKP kasvu asjaoluga, et Eurostati andmed olid korrigeeritud, millest tekkis ka helgem number olukorrale.

Statistikaameti hinnangul kasvas Eesti SKP esimeses kvartalis 0,1 protsenti, Eurostati andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,4%.

Statistikameti peadirektori Priit Potisepa sõnul on tegu kahe erineva numbriga. Potisepp selgitas, et numbreid võrreldavaks teha, tuleb vaadata ka perioodis olnud tööpäevade arvu, mida nimetatakse sesoonseks korrigeerimiseks. „Eurostat avaldas sesoonselt korrigeeritud numbri ja seetõttu oli pilt parem,“ lisas ta. Veel selgitas ta, et alati peab vaatama kas tegu on hinnatõusu mõjust puhastatud numbriga. „Eurostat ei arvuta ise midagi, vaid avaldab kohalike statistikaametite saadetud numbreid,“ rõhutas ta siiski.

Kuna statistikaameti sõnul tekitasid erinevad numbris palju segadust pidasid nad vajalikuks asja täiendavalt selgitada. Järgneb statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina selgitus:

Tegemist pole Eurostati SKP eriuuringuga vaid sesoonselt korrigeeritud SKP andmetega, mille liikmesriikide statistikaametid oma riigi kohta esitavad. Eesti kohta esitab Eurostatile andmeid Eesti statistikaamet ja ka sesoonselt korrigeeritud SKP kasvu puhul on tegemist Eesti statistikaameti arvutustega.

SKP-d korrigeeritakse nii sesoonselt kui ka tööpäevade arvu järgi. Nii korrigeeritud kui ka korrigeerimata väärtuste aegrea põhjal arvutatakse SKP kasvud. Eesti sesoonselt korrigeerimata SKP kasv oli 2008. aasta I kvartalis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 0,1% ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal 1,4%. Millest tuleb erinevus?

Aegridade sesoonne korrigeerimine on protsess, mille eesmärk on hooajaliste tegurite mõju kindlakstegemine ja elimineerimine, et saada selgem pilt majandusprotsessidest. Selleks kasutatakse vastavat mudelit. Tööpäevad arvuga korrigeerimisel on eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus.

Eesti korrigeeritud aegrea põhjal leitud SKP kasv erineb korrigeerimata aegrea põhjal leitud SKP kasvust peamiselt korrigeerimiseks kasutatava mudeli eripärast ehk nn time consistency tingimusest, kus sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud aegrea kvartalite summa kroonides peab andma aasta absoluutväärtuse kroonides.

Millal siis kasutada sesoonselt korrigeeritud SKP kasvu ja millal korrigeerimata? Sesoonne korrigeerimine on eriti oluline kahe üksteisele vahetult järgneva kvartali majanduskasvu jälgimisel, sest nt IV ja I kvartali võrdlemisel on sesoonsus tugev. Kvartali aastakasvude (kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga) võrdlemisel kasutab enamik EL riike sesoonselt korrigeerimata SKP kasvu. Ka Eesti puhul soovitab Statistikaamet kvartali aastakasvu puhul kasutada sesoonselt korrigeerimata näitajat, mis annab I kvartalis SKP kasvuks 0,1%.

Tänavu septembris avaldab Statistikaamet täpsemate andmete laekumise ja uuele metoodikale ülemineku (aheldamine) tõttu korrigeeritud aegrea, mille käigus korrigeeritakse ka I kvartalit.

Potisepp: Eurostat avaldas korrigeeritud numbrid

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised