Võrdsus ei ole liiga kulukas

Kui diskrimineerimisvastane seadus kaks aastat tagasi Saksamaal vastu võeti, oli firmade vastuseis suur. Juba pool aastat hiljem tööandjate huve esindava ühenduse initsiatiivil tehtud uurimus näitas, et vastuseis oli ka põhjendatud – seaduse tekitatud bürokraatiast tulenevad lisakulud olid selle uurimuse põhjal ettevõtetele kokku ligi 1,73 miljardit eurot aastas.

See on suur liialdus, kinnitab täna avalikustatud valitsuse diskrimineerimisvastase töörühma tellitud uurimus. Diskrimineerimisvastase seaduse vastuvõtmisest tulenevad otsesed kulud kõige rohkem 26 miljonit eurot, ehk siis vaid 1,5% esialgu pakutust. „Esimese uurimuse puhul keskenduti kuludele, kuid unustati ära diskrimineerimisvastaste reeglite järgmisest tulenevad tulud,“ rõhutas tänasel valitsuse pressikonverentsil diskrimineerimisvastase töörühma juht doktor Martina Köppen. Köppen soovitas vaadata diskrimineerimisvastaste seadustest kinnipidamist ühtlasi ka kui investeeringut ettevõtte mainesse, kui sotsiaalset kapitali.

Saksa Kaubandus-Tööstuskoja andmetel on ettevõtted siiski teisel arvamusel – diskrimineerimisvastane seadus olevat ebavajalik ja kunstlik konstruktsioon, mis tekitab suuri lisakulutusi bürokraatiale. Kaitse ebavõrdse kohtlemise vastu peaks olema tagatud selgituste ja mitte sunnimeetmete abil, on öelnud tööstuskoja õigusekspert tänasele samuti diskrimineerimisvastast seadust lahkavale ajalehele Süddeutsche Zeitung.

Positiivseks võib seaduse juures pidada vaid ettevõtluses juurduvat ideed, et diskrimineerimine on taunitav ja töötajate võimalikult suur mitmekesisus hea.

Üldine diskrimineerimisvastane seadus võeti Saksamaal vastu 18. augustil 2006. Seadus keelab ebavõrdse kohtlemise tulenevalt soost, vanusest, rassist, päritolust või puudest. Seaduse aluseks on Euroopa Liidu direktiivid.

Autor: Agnes Ojala, Katri Soe-Surén