• OMX Baltic0,26%297,36
  • OMX Riga−0,01%916,56
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 218,52
  • S&P 500−0,63%6 408,66
  • DOW 30−0,06%44 882,9
  • Nasdaq −1,45%21 315,93
  • FTSE 1000,34%9 189,22
  • Nikkei 225−0,38%43 546,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,08
  • OMX Baltic0,26%297,36
  • OMX Riga−0,01%916,56
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 218,52
  • S&P 500−0,63%6 408,66
  • DOW 30−0,06%44 882,9
  • Nasdaq −1,45%21 315,93
  • FTSE 1000,34%9 189,22
  • Nikkei 225−0,38%43 546,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,08
  • 12.10.08, 18:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank vajab enim raha

Rahajanus pangad on viimastel kuudel hakanud üksteise võidu hoiuseintresse tõstma. Enim vajab raha Swedbank, mis meelitab hoiustajaid esmakordselt konkurentidest parima pakkumisega.
Äripäev tegi möödunud reedel eksperimendi, uurides, kui kõrget intressi on pangad nõus 2 miljoni krooni lühiajalise hoiustamise eest maksma.
„Kui te seda teemat kajastate, siis ma kahtlen selles, et me oma parima pakkumisega püsima jääme,“ ütles Swedbank Baltimaade juht Erkki Raasuke. Pangajuhi sõnul on konkurentidest kõrgem intress iseenesest väga uudis ning on hea tunne olla hoiuste turul hetkeks ka parima pakkumisega. Samas viskas ta õhku küsimuse: et kaua meie liidrikoht kestab?
Ülemaailmne finantskriisi tingimustes on pangad muutnud raha laenamisel üksteisele ettevaatlikumaks. Üksteisele ei taheta enam meelsasti laenata ning kui laenatakse siis kõrgema intressiga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Möödunud nädalal üritasid maailma juhtivad keskpangad baasintressimäärade alandamisega olukorda rahaturul leevendada, kuid eurotsooni pankadevahelise laenu intress Euribor lõi sellest hoolimata uusi rekordeid.
Kui eelmisel aastal laenasid Eesti pankadele emapangad igas kuus keskmiselt 4 miljardit krooni juurde, siis viimase kolme kuu jooksul pole raha Skandinaaviast enam peale tulnud.
„Rahahinnad maailma finantsturgudel on tõusnud ning Eesti pankadel on tõepoolest keerulisem välispankadelt laenu saada,“ tunnistab DnB Nord panga treasury juht Priit Järviste.
„Kui kaupa on vähem saada, siis kauba hind kipub tõusma,“ nentis Raasuke. Kuna riskimarginaalid liiguvad üles, peavad üles liikuma ka hoiustamise intressid. Intressid tõusevad seetõttu, et rahaturud ei toimi.
Kuigi välispankadest Eestisse antavate laenude kasv on pidurdunud, ei ole see Raasukese kinnitusel pannud siinseid panku käibevahendite kogumiseks viimse võimalusena hoiustajate poole vaatama.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 28 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele