Rootsi ekskeskpankur: Balti riikide valitsused kriisis loiud

Pidu on läbi ja külalised teel koju. Ees on aastaid nullkasvu. „Baltikum on teelt välja sõitnud,“ ütles Dennis, kelle sõnul on Rootsi pankade laenukahjud tulevikus märgatavalt suuremad.

Ettevõtlusseminaril Stockholmis andis Dennis Baltimaadest sünge pildi, kirjutas di.se. „See on olnud edulugu, kuid nüüd nad on teelt välja sõitnud,“ ütles ta. Dennise sõnul on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nullkasvu ennustav Baltimaade prognoos liiga optimistlik.

Dennise sõnul ennustavad raskusi suur jooksevkonto defitsiit, kõrge inflatsioon ja suured tööjõukulud. „Valitsused ei ole reageerinud, et korrigeerida majanduse tasakaalutust. Ma usun, et Eestis, Lätis ja isegi Leedus langeb järgmistel aastatel SKP,“ ütles ta.

„Baltimaade olukord on äärmiselt raske. Kriis näitas, et valitsus ei olnud valmis tegutsema ja teiseks on tegu ikka veel vaeste riikidega. Eriti raske hakkab olema töötutel, haigetel ja pensionäridel,“ hindas ta olukorda Baltimaades.

Dennise sõnul aitas kriisi süvenemisele kaasa poliitiline olukord - nõrk koalitsioonivalitsus. Poliitikud ei ole tahtnud vajalikke, kuid ebameeldivaid otsuseid vastu võtta, et edu hoida. Ja vajalikud otsused muutuvad veel raskemaks, kuna poliitiline ebakindlus kasvab. „Seda on nüüd näha. Kolm populistlikku parteid saavad pühapäeval Leedus vaid näiteks 37% häältest,“ lisas ta.

Bengt Dennis on veendunud, et Baltimaade kriis annab tugeva hoobi Rootsi pankadele Swedbankile ja SEB-le. „Ma soovitan neil oma krediidikahjud üle vaadata, seni on hinnangud väga tagasihoidlikud olnud,“ ütles ta.