• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tekkimas on sularahamull

    Investoriga juhtub vahel nõnda, et ta satub ühest või teisest varast eriti vaimustusse. Viimaste nädalate laenukapitali kasutamise kiire langus ja sunnitud varamüügid võivad osutada tekkivale sularahabuumile.
    Eestis arvati mõni aasta tagasi, et parim on investeerida kinnisvarasektorisse, kuna selle väärtus ei langevat eales. Maailmas tervikuna arvati veel hiljuti, et toornaftasektorisse on küllalt riskivaba investeerida.
    Niisugune mõtteviis näib loogiline. Samas jääb nii sagedasti tähelepanuta, milline võiks olla põhjendatud hinnatase.
    Üksikule Eesti kinnisvaraturul investeerijale võis vara soetamine tunduda loogilisena. Ent mis on loogiline üksikisiku tasandil, võib ühistasandil olla ebaloogiline. Samal ajal ostsid kinnisvara paljud, mis tõstis hinnataseme liiga kõrgele. Inimestel polnud aimugi, milline võiks olla õige hinnatase, mõeldi vaid, et hind tõuseb, sest nõudlus on kõrge. Nii loodigi hinnamull.
    Ehk vaetakse enda investeeringuid, kuid ei suudeta hoomata ühiskäitumise põhjustatud hinnatõusu. Sellest vaatenurgast hinnates on varahinnad otsekui püramiidskeem. Kes kõige varem turutrendi ära tabavad, need võidavad kõige rohkem.
    Millised võiksid olla praegused hinnamullid? Maailma turgudel eelistatakse viimasel ajal sularaha ja sellega võrdväärseid vahendeid. Sularahanõudlus on olnud röögatu, eelistatuim on olnud USA dollar. Kõigi varade hinnad on langenud võrreldes sularahaga, st võrreldes reaalvaraga on sularaha muutunud kallimaks. Samas ei oska keegi hinnata, kas sularaha hind on praegu kõrge või madal.
    Võib järeldada, et tekkimas on negatiivne varahinnabuum ehk sularahamull. Kuid kui sularahainvestorid kord mõistavad, et nad istuvad tohutu hulga ühetaolise vara otsas, siis võib turu suhtumine sularahasse muutuda 180 kraadi ning deflatsioon asendub inflatsiooniga.
    Praegu laenab Euroopa keskpank Euroopa pankadele iganädalasteks repotehinguteks piiramatul hulgal sularaha 3,75protsendilise intressiga. Eestis on tähelepanuväärne, et sellise stabiilse rahakäivet tootva firma nagu Eesti Telekomi aktsia näitab 20protsendilist tootlust. Venemaal, kus aktsiturg on tippaegadega võrreldes langenud ligi 80 protsenti, hoiavad inimesed sukasääres USA dollarit.
    Kui praegu on tegu rahabuumiga, siis varem või hiljem põhjustab see vara- ja tarbijahindade tõusu, ja sellega taastub suuresti ka aktsiaturg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.