Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tekkimas on sularahamull

    Investoriga juhtub vahel nõnda, et ta satub ühest või teisest varast eriti vaimustusse. Viimaste nädalate laenukapitali kasutamise kiire langus ja sunnitud varamüügid võivad osutada tekkivale sularahabuumile.
    Eestis arvati mõni aasta tagasi, et parim on investeerida kinnisvarasektorisse, kuna selle väärtus ei langevat eales. Maailmas tervikuna arvati veel hiljuti, et toornaftasektorisse on küllalt riskivaba investeerida.
    Niisugune mõtteviis näib loogiline. Samas jääb nii sagedasti tähelepanuta, milline võiks olla põhjendatud hinnatase.
    Üksikule Eesti kinnisvaraturul investeerijale võis vara soetamine tunduda loogilisena. Ent mis on loogiline üksikisiku tasandil, võib ühistasandil olla ebaloogiline. Samal ajal ostsid kinnisvara paljud, mis tõstis hinnataseme liiga kõrgele. Inimestel polnud aimugi, milline võiks olla õige hinnatase, mõeldi vaid, et hind tõuseb, sest nõudlus on kõrge. Nii loodigi hinnamull.
    Ehk vaetakse enda investeeringuid, kuid ei suudeta hoomata ühiskäitumise põhjustatud hinnatõusu. Sellest vaatenurgast hinnates on varahinnad otsekui püramiidskeem. Kes kõige varem turutrendi ära tabavad, need võidavad kõige rohkem.
    Millised võiksid olla praegused hinnamullid? Maailma turgudel eelistatakse viimasel ajal sularaha ja sellega võrdväärseid vahendeid. Sularahanõudlus on olnud röögatu, eelistatuim on olnud USA dollar. Kõigi varade hinnad on langenud võrreldes sularahaga, st võrreldes reaalvaraga on sularaha muutunud kallimaks. Samas ei oska keegi hinnata, kas sularaha hind on praegu kõrge või madal.
    Võib järeldada, et tekkimas on negatiivne varahinnabuum ehk sularahamull. Kuid kui sularahainvestorid kord mõistavad, et nad istuvad tohutu hulga ühetaolise vara otsas, siis võib turu suhtumine sularahasse muutuda 180 kraadi ning deflatsioon asendub inflatsiooniga.
    Praegu laenab Euroopa keskpank Euroopa pankadele iganädalasteks repotehinguteks piiramatul hulgal sularaha 3,75protsendilise intressiga. Eestis on tähelepanuväärne, et sellise stabiilse rahakäivet tootva firma nagu Eesti Telekomi aktsia näitab 20protsendilist tootlust. Venemaal, kus aktsiturg on tippaegadega võrreldes langenud ligi 80 protsenti, hoiavad inimesed sukasääres USA dollarit.
    Kui praegu on tegu rahabuumiga, siis varem või hiljem põhjustab see vara- ja tarbijahindade tõusu, ja sellega taastub suuresti ka aktsiaturg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
USA erasektor lisas septembris oodatust rohkem töökohti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.