Uute alguste aeg

Eile valiti USAle uus president, kes peab hakkama saama kaunis ebastabiilsete turgude ja kõikuva majandusega ning viima Ameerika unelma taas valge pilve peale.

Kes võitis, selgub peagi, kuid enne tasub üle vaadata, millised muutused ootavad suurriiki kummagi kandidaadi võidu puhul ning millised sektorid kõige tõenäolisemalt uue presidendi suurema toe saavad.

Portaal Seeking Alpha on toonud välja aktsiaturgude ajaloolise pildi demokraatide (kandidaat Barack Obama) ja vabariiklaste (kandidaat John McCain) valitsusajal, kellest mõlemad on Valges Majas veetnud umbes 40 aastat.

Uuringust selgub, et kui investeerida hüpoteetiline 10 000 dollarit viiesaja ettevõtte aktsiaid hõlmavasse indeksisse S&P 500, oleks (loomulikult arvestades raha ajaväärtust) demokraatide ajal investeering kasvanud üle 300 000-liseks, kuid vabariiklaste juhtimise all vaid 51 000 dollari suuruseks.

Testides sama tendentsi SKP kasvu kohapealt, joonistub sarnane muster, kus demokraadid on majandust kasvatanud 5,4 protsenti, vabariiklaste 1,6ga võrreldes. Ka volatiilsust on demokraadid ajalooliselt paremini kontrolli all hoidnud.

Põhjendamaks demokraatide nii suurt edu vabariiklaste ees, toob uuringu autor välja müüdi, mille kohaselt on majandus paremini juhitud just vabariiklaste käe all, mistõttu demokraatide edukad sammud üllatavad inimesi sedavõrd, et nad hakkavad suurest rõõmust üle reageerima ning statistikat demokraatide poolele kallutama.

Ka Danske Banki analüütikud ennustavad Wall Streetile suuremat õitsengut demokraatliku Obama käe all, mis peegeldab soovi uueks alguseks ja investorite usalduse taastamiseks, mida turgude paranemiseks hädasti vaja oleks.

Uute alguste presidente võrdleb Danske Bank kahe suure Valge Maja elanikuvahetusega kahes suures varasemas majanduskriisis.

Suure depressiooni ajal vahetati 1933. aastal vabariiklasest Herbert Hoover välja demokraat Franklin D Roosevelti vastu, millele S&P 500 reageeris üle 50protsendilise tõusuga 100 päeva jooksul.

Teistpidi vahetuse ajal 1981. aastal, mil demokraadist Jimmy Carteri asemel sai võimule vabariiklasest Ronald Reagan, jäi aktsiaindeks 100 päeva jooksul muutumatuna lamedaks.

Eelnevast võiks välja lugeda demokraatide suurema positiivse mõju aktsiaturgudele, mis praegusel ajal seda väga vajaksid.

Ei saa jätta lisamata, et tegelikkuses võib ka John McCain uut algust tähendada ning teda lihtsalt seotakse liialt agaralt praeguse presidendi, kehva mainega vabariiklase George Bushiga.

Kongressi-enamuseks ennustab Danske Bank demokraate, mistõttu oleks Obama administratsioon efektiivsem, samas kui McCain peaks oma seisukohtade läbisurumiseks ilmselt mõnevõrra rohkem vaeva nägema.

Kui mõlemad toetavad finantssektori suuremat reguleerimist, oodatakse Obamalt selles vallas kindlamat kätt ja suuremat jõudu.

Ühest küljest on riigi vähene sekkumine olnud ameerikalik kuvand ettevõtlusest, kuid liiga vaba tegutsemine on praeguseks viinud majandusel jalad alt ning rusutud ameeriklased ootavad lootusrikkalt uusi tuuli. Iseasi, kas riigi poolt tehtud otsused ettevõtete endi nägemusest oluliselt paremad on.

Ka maksupoliitikal on investorite aktiivsusel oma osa. McCain plaanib vähendada korporatiivmakse 10 protsendi võrra, mis suurfirmadel kahtlemata silma särama lööks, ning jätkaks Bushi sisse viidud poliitikat.

Seevastu Obama plaanide seas on 95 protsendi töölisklassi kuuluvate elanike maksude alandamine ning suurema sissetulekuga majapidamiste ning suurte ettevõtete maksukoormuse tõstmine - ehk siis robinhoodilik varade ümberjagamine.

See ei tohiks siiski meeldida investoritele, kes tavapäraselt töölisklassi ei kuulu ning võiksid maksude kasvades ka investeerimisaktiivsuses tagasi tõmmata.