• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 13.11.08, 13:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: langust mõjutas sisenõudluse kukkumine

Majanduslanguse jätkuva süvenemise taga oli peamiselt sisenõudluse edasine kokkutõmbumine. Tööstussektori arengutest võib järeldada, et eksporttoodang kasvab siiski endiselt, kirjutas rahandusministeerium oma kommentaaris.
Suurima panuse majanduslangusesse andsid ilmselt eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palgakasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.
Konservatiivsemat laenupoliitikat rakendasid ka pangad ning selle tulemusena vähenes laenuraha juurdevool aastatagusega võrreldes kodumajapidamistele üle kahe korra. Kahanevad kasumid, riske vältivad pangad ning ebakindlad tulevikuootused seadsid piirid ka ettevõtete investeeringutele.
Vaatamata kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirele aeglustumisele püsis eksport III kvartalis jätkuvalt kasvutrendil. Kuna möödunud aasta III kvartalis oli ekspordimahtude kasv tagasihoidlik, siis madala võrdlusbaasi tõttu kasvas eksport tänavu III kvartalis kiiremini kui aasta esimesel poolel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kasvu taga on valdavalt teatud tööstuskaupade ja mineraalsete kütuste suurenenud väljavedu. Sisenõudluse nõrkuse tingimustes on ettevõtete ümberorienteerumine kaupade turustamisele välisriikides jätkunud. See ühtlasi tähendab väliskaubanduspuudujäägi vähenemist ning väiksemat sõltuvust välismaisest laenurahast.
Maailmamajanduse kasvuväljavaated on viimastel kuudel ilmnenud laiemate finantsturgude probleemidega oluliselt halvenenud ning ootusi on allapoole korrigeerinud pea kõik riigid. Langustrendi süvenemist võib Eestis lähikvartalitel oodata enamikes valdkondades - eelkõige kaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvarasektoris, ehituses ja töötlevas tööstuses.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele