- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähem välistoetusi vajutab riigi tuludele survepitseri
"Kui raha laekub sel aastal vähem, siis tehakse ka projekte vähem ning nende elluviimine lükkub järgmisesse eelarveaastasse," kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.
"Välistoetused on eelarves sihtotstarbelised, mis tähendab, et seda raha saab kasutada vaid kindlate projektide elluviimiseks," lisas ta. Rahalistelt mahtudelt on välistoetused võrdsed aktsiisidega.
Siku sõnul kuhjub üldjuhul projektidokumentide esitamine ja raha väljamaksmine aasta lõppu, mistõttu on aastaid olnud praktika selline, et suurem osa toetuste väljamakseid ja seetõttu ka raha laekumisi toimub üsna aasta lõpus.
Asekantsler rääkis, et mõningal määral jäi uue struktuuritoetuste perioodi (aastad 2007-2013) vahendite kasutamine loodetust hilisemaks. Nüüdseks on aga üle poolte toetusmeetmete määruseid välja töötatud ning mitu suurt infrastruktuuriprojekti on ka juba valitsuses heaks kiidetud.
Karistusi Eestile ei järgne, kinnitas Sikk ja lisas, et tänavu kasutamata jäänud vahendeid saab kasutada ka järgnevatel aastatel, välja arvatud perioodi 2004-2006 struktuurifondide vahendid, mida tohib kasutada vaid selle aasta lõpuni.
Projektide elluviimine pole Siku sõnul seisma jäänud. Kõik ministeeriumid ja toetusi vahendavad asutused on tema ütlusel teadvustanud euroraha olulisust ning jätkavad intensiivset tööd nende elluviimiseks. "Üksikute projektide elluviimine on veninud, kuid probleemid on olnud kõigil väga spetsiifilised ja neid üldistada ei ole võimalik," selgitas Sikk.
Kuna riigieelarve tulud ja võimalused on järgmisel aastal kitsamad kui seni, siis sunnib juba see Siku hinnangul ministeeriume ja asutusi senisest enam eurotoetustesse panustama. "Konkreetse sammuna läheme veel enne detsembri algust teemaga ka valitsuskabinetti, et arutada toetuste kasutamise tõhustamist," lubas ta.
Tavapäraselt on struktuurivahendite uue perioodi alguses toetuste kasutamine Siku sõnul väiksem, kuna mitmed toetusmeetmed ja suurprojektide kavad tuleb kõigepealt ette valmistada. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega püüab tihedamat kontrolli teha vahendite õigeaegsel ja efektiivsel kasutamisel, et Eestil ei jääks võimaldatud raha kasutamata, rääkis Sikk.
Autor: Virge Lahe
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele