Vähem välistoetusi vajutab riigi tuludele survepitseri

Asekantsler rääkis, et mõningal määral jäi uue struktuuritoetuste perioodi (aastad 2007-2013) vahendite kasutamine loodetust hilisemaks. Nüüdseks on aga üle poolte toetusmeetmete määruseid välja töötatud ning mitu suurt infrastruktuuriprojekti on ka juba valitsuses heaks kiidetud.

Karistusi Eestile ei järgne, kinnitas Sikk ja lisas, et tänavu kasutamata jäänud vahendeid saab kasutada ka järgnevatel aastatel, välja arvatud perioodi 2004-2006 struktuurifondide vahendid, mida tohib kasutada vaid selle aasta lõpuni.

Projektide elluviimine pole Siku sõnul seisma jäänud. Kõik ministeeriumid ja toetusi vahendavad asutused on tema ütlusel teadvustanud euroraha olulisust ning jätkavad intensiivset tööd nende elluviimiseks. "Üksikute projektide elluviimine on veninud, kuid probleemid on olnud kõigil väga spetsiifilised ja neid üldistada ei ole võimalik," selgitas Sikk.

Kuna riigieelarve tulud ja võimalused on järgmisel aastal kitsamad kui seni, siis sunnib juba see Siku hinnangul ministeeriume ja asutusi senisest enam eurotoetustesse panustama. "Konkreetse sammuna läheme veel enne detsembri algust teemaga ka valitsuskabinetti, et arutada toetuste kasutamise tõhustamist," lubas ta.

Tavapäraselt on struktuurivahendite uue perioodi alguses toetuste kasutamine Siku sõnul väiksem, kuna mitmed toetusmeetmed ja suurprojektide kavad tuleb kõigepealt ette valmistada. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega püüab tihedamat kontrolli teha vahendite õigeaegsel ja efektiivsel kasutamisel, et Eestil ei jääks võimaldatud raha kasutamata, rääkis Sikk.

Autor: Virge Lahe