Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähem välistoetusi vajutab riigi tuludele survepitseri

    "Kui raha laekub sel aastal vähem, siis tehakse ka projekte vähem ning nende elluviimine lükkub järgmisesse eelarveaastasse," kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.
    "Välistoetused on eelarves sihtotstarbelised, mis tähendab, et seda raha saab kasutada vaid kindlate projektide elluviimiseks," lisas ta. Rahalistelt mahtudelt on välistoetused võrdsed aktsiisidega.
    Siku sõnul kuhjub üldjuhul projektidokumentide esitamine ja raha väljamaksmine aasta lõppu, mistõttu on aastaid olnud praktika selline, et suurem osa toetuste väljamakseid ja seetõttu ka raha laekumisi toimub üsna aasta lõpus.
    Asekantsler rääkis, et mõningal määral jäi uue struktuuritoetuste perioodi (aastad 2007-2013) vahendite kasutamine loodetust hilisemaks. Nüüdseks on aga üle poolte toetusmeetmete määruseid välja töötatud ning mitu suurt infrastruktuuriprojekti on ka juba valitsuses heaks kiidetud.
    Karistusi Eestile ei järgne, kinnitas Sikk ja lisas, et tänavu kasutamata jäänud vahendeid saab kasutada ka järgnevatel aastatel, välja arvatud perioodi 2004-2006 struktuurifondide vahendid, mida tohib kasutada vaid selle aasta lõpuni.
    Projektide elluviimine pole Siku sõnul seisma jäänud. Kõik ministeeriumid ja toetusi vahendavad asutused on tema ütlusel teadvustanud euroraha olulisust ning jätkavad intensiivset tööd nende elluviimiseks. "Üksikute projektide elluviimine on veninud, kuid probleemid on olnud kõigil väga spetsiifilised ja neid üldistada ei ole võimalik," selgitas Sikk.
    Kuna riigieelarve tulud ja võimalused on järgmisel aastal kitsamad kui seni, siis sunnib juba see Siku hinnangul ministeeriume ja asutusi senisest enam eurotoetustesse panustama. "Konkreetse sammuna läheme veel enne detsembri algust teemaga ka valitsuskabinetti, et arutada toetuste kasutamise tõhustamist," lubas ta.
    Tavapäraselt on struktuurivahendite uue perioodi alguses toetuste kasutamine Siku sõnul väiksem, kuna mitmed toetusmeetmed ja suurprojektide kavad tuleb kõigepealt ette valmistada. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega püüab tihedamat kontrolli teha vahendite õigeaegsel ja efektiivsel kasutamisel, et Eestil ei jääks võimaldatud raha kasutamata, rääkis Sikk.
    Autor: Virge Lahe
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.