• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 26.11.08, 00:00

Majandus kukutab ekspedeerimisturgu

Neilt tellitakse üha vähem kaupade transporti Eestisse ja see on muutnud tumedaks ka ekspedeerimisfirmade väljavaate 2009. aastasse.
Ekspedeerimisettevõtted kinnitavad, et esimesed kümme kuud on hästi läinud. ASi DSV Transport käibenumbrid püsivad eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, näidates väikest kasvugi.
ASist Balti Transport kinnitatakse, et nende veomahud on jäänud 2007. aastaga samale tasemele. Küll on aga 10% võrra langenud ettevõtte kasumlikkus. ASil Schenker on võrreldes eelmise aasta kümne kuuga rahaline käive kasvanud. Möödunud aastaga sama taset hoiab ka GreenCarrier Estonia.
Kaubamahtude vähenemine on pärale jõudnud aga aasta viimasteks kuudeks. Ka ASi Kaubaekspress tegevdirektor Tiit Jõevee kinnitab, et Kaubaekspressi käive ei ole veel langenud. Seda on üleval hoidnud suvine kütusehindade kõrgtase, mille tõttu on veotariifid olnud mõnevõrra kõrgemad. Kuid veomahud on umbes 10% väiksemad. Alates oktoobrist on hakanud kaubamahud aga tõsiselt vähenema. Kui eelmistel aastatel olid oktoober-november Eestisse ekspedeerimisel tõsised käibe ja mahtude kasvu kuud, siis tänavu ei ole sellist trendi näha. "Jõuluhullus jääb sel aastal ilmselt märgatavalt tagasihoidlikumaks," nendib Jõevee.
Balti Logistika Baltikumi juht Vallo Arumäe ütleb, et kliendid on muutunud kaubakoguste tellimisel ettevaatlikuks. "Ilmselt jälgitakse rohkem kaubavarude all olevaid ressursse ja n-ö lattu tellitakse kaupa vähem, kuna nõudlus on vähenenud," arutleb Arumäe.
Schenkeri juht Meelis Arumeel ütleb, et kliendid on muutuvas majanduskeskkonnas asunud aktiivselt küsima uusi lahendusi. Muutusi eelistustes näitab ka Schenkeri statistika, mis ütleb, et kasvanud on lennuvedude maht, vähenenud aga autovedude saadetiste arvestuslik kaal.
Osa ekspedeerijaid loodab, et uute lahenduste otsimine kokkuhoiuks paneb kliente rohkem loobuma ise tegemisest ja teenust ostetakse rohkem sisse. Jõevee usub, et nn omatranspordi osakaal turul väheneb, sest on piisavalt ekspedeerimisfirmasid, kes suudavad seni veel enda transporti kasutavatele firmadele kvaliteetset teenust pakkuda.
Mahtude vähenemisel ja kokkuhoiutingimustes on Jõevee sõnul klientide jaoks kindlasti üks võimalus oma transpordi likvideerimine ja teenuse sisseostmine. Sama kehtib ka omatoodangu tarbeks ladude rentijatele. "Kaubamahtude vähenemise tõttu ei ole eriti sügavmõtteline pooltühje rendipindu ekspluateerida," selgitab Jõevee.
GreenCarrier Estonia tegevjuht Janek Ojamäe usub kogunisti, et üha enam tekib kliente, kes rasketel aegadel kulutusi üle vaadates leiavad, et neil ei ole enam võimalik palgal hoida logistikajuhti. Mõistlikumaks peetakse kogu logistilise paketi eest hoolitsemine sisse osta.
Kokkuvõttes ollakse aga ekspedeerijate hulgas ühel nõul, et järgmiselt aastalt midagi optimistlikku oodata ei ole. Probleemiks saab kasumlikkuse parandamine ja veomahtude leidmine, et püsida vähemalt tänavuselgi tasemel.
"2009. aasta plaanides meil mingit optimismi ei ole ja arvame, et kes suudab säilitada 2008. aasta taseme, on juba tublid olnud," ütleb DSV Transpordi juht Jaan Lepp. Tema väitel on aastaid kestnud veomahtude orgaaniline kasv lõppenud ja käibekasvu saab saavutada ainult turuosa suurendamise arvel.
Ka Ojamäe ei näe Eesti vedude mahtudes 2009. aastal kasvuvõimalust. Üha süveneva majanduslanguse tõttu tulevad järgmise aasta veokogused tänavusest väiksemad. Temagi näeb võimalust ainult turuosa kasvatamises, kuid läheks selle jaoks naabrite kallale. Eestit transiitmaana turustades võiks kasv tekkida konteinervedudes. Venemaa ja Kasahstani suunal on endiselt potentsiaali, kas või selles, et hea turunduse ja müügiga teatud koguseid Soome sadamatest üle võtta," leiab Ojamäe.
Tiit Jõevee ennustab ekspedeerijatele eriti raskeks tuleva aasta esimest kahte-kolme kuud, kui mahud vähenevad veelgi. Kindlasti on turul ka ettevõtteid, mis pakuvad teenust alla omahinna, et oma agooniat pikendada. Kuid see on Jõevee hinnangul tupiktee ja mingi aja jooksul tänu sellele kindlasti turg korrastub, kuna alla omahinna pakkujad lõpetavad tegevuse.
Applaford ES Transport & Logistics OÜ osanik Raivo Nirgi sõnul on firmadel raha varsti otsas. Paljud on juba pankrotti läinud ja paljud kindlasti veel lähevad. "Varsti on transporditeenuse pakkujaid juba vajaka ja siis saab ka hindasid normaalseks kaubelda," näeb Nirk tulevikus ka positiivset.
Rasketel aegadel on selgelt näha ekspedeerimisette-võtete valmidust teha koostööd. Igaüks saab aru, et ellu saab jääda siis, kui tehakse üheskoos arukaid otsuseid.
Ekspedeerijad on alustanud kahe teema arendamisega, kust nähakse ka kokkuhoiu võimalust.
Esiteks on alustatud taararingluse korrastamist. Väiksemates ettevõtetes ei pruugi kulud kaubaalustele nii suured olla, kuid praegu ettevõtete marginaalid vähenevad ja kulusid jälgitakse.
Taararingluses praegu ühtseid reegleid ei kehti. Ettevõtted, kes aga loevad kaubaaluseid ja raha, sooviksid panna kliente aluste või nende tagasikorje teenuse eest maksma. Kuna aga osa ettevõtteid ei loe veel raha, siis saab klient öelda, et ei ole nõus maksma, kuna on firmasid, kes ei küsi selle teenuse eest sentigi.
Eestis on ringluses hinnanguliselt 2,5 miljonit kaubaalust. Suurematel ettevõtetel - DSV, Schenker, Baldis, ETK jt - on nende all kinni arvestatav hulk raha.
Teiseks on alustatud laopidamise üldtingimuste väljatöötamist. Ladustamise lepingu juures on nii palju detaile, mida üldtingimuste puudumisel võib tõlgendada mitmeti.
Üldtingimused annavad ladustamislepingu sõlmimisel tohutu ressursi kokkuhoiu, kui ei pea hakkama igat nüanssi eraldi kokku leppima.
Tänavu toimunud muutused eksport-importvedude tasakaalus on jätkunud ka sügisel. Eesti eksport on olnud üldiselt tubli ja mahud on tasemel. Oluliselt on vähenenud aga importveod.
Aastaid kestnud veomahtude orgaaniline kasv on lõppenud ja käibekasvu on võimalik saavutada ainult turuosa suurendamise arvelt. Oluliselt on vähenenud ekspedeerimis- ja transpordiäri kasumlikkus. 2009. aasta plaanides meil mingit optimismi ei ole ja arvame, et kes suudab säilitada 2008. aasta taseme, on juba tublid olnud.
Meie ettevõtte käibenumbrid on väikese kasvuga, enam-vähem eelmise aasta tasemel. Praegu ongi meie kõige olulisem probleem uute veomahtude leidmine ja tegevuse kasumlikkuse parandamine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele