Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majandus vajab kiirabi

    Riigi mittesekkumine on praegu Eestile halvim lahendus. Tasakaalul tuleb aidata taastuda. Selle eest peab hoolitsema valitsus, sekkudes ulatuslikult rahandussüsteemi või kavandades eelarve ergutamist.
    See pole lihtne, kui arvestada valuutakomitee süsteemi, vikerkaarevärvilist koalitsiooni, väikest majandust, viimaste aastate kinnisvaraga spekuleerimisest tulenevaid nähtusi. Kuid riigil on piisavalt võimalusi olukorra parandamiseks, jätkuks vaid otsustajatel tahtmist, teadmisi ja julgust selleks.
    Alustagem kõige karmimast. Pankade ülevõtmine on Läti näitel võimalik, kuid kallis ega anna tingimata uut hoogu ettevõtete krediteerimisele. Natsionaliseerimisel on mõtet vaid siis, kui rahanduskriis tõesti ähvardab ettevõtteid pankrotti viia. Kui ähvardab, ei tohi kõhelda - arst pole see, kes verd nähes minestab, poliitikutel ja valitsusel on aga kiirabiarsti kohustused ja vastutus.
    Ülevõtmine tekitab valitsusele igal juhul vajaduse taaskäivitada ettevõtetele krediidi andmine, tuleb otsustada, mida teha pankadega. Praegu pole selline stsenaarium aktuaalne, kuid naiivne oleks arvata, et piirduda võiks vaid majandust- ja finantssektorit reanimeeriva riigi meetmete paketiga.
    Valitsus võiks pakkuda kinnisvaraturul osalejatele (vähemalt osalist) riiklikku tagatist, mis peaks vähendama kinnisvaralaenude riski pankades ja vabastama kapitali, et soodustada krediidi andmist ettevõtetele. Eestil puuduvad võlad, seepärast võiks ette kujutada riikliku fondi loomist kinnisvaralaenude osaliseks tagamiseks, et kinnisvaraturg ei läheks uppi.
    Riik võiks rahastada ka kinnisvaralaenude ülevõtmisteenust - riik ostaks pankadelt allahinnatud kinnisvarakrediidid ja looks riigivälise kinnisvarastruktuuri - n-ö kohaliku Fannie Mae. Pangad saaksid anda sellele osa kinnisvaravõlgu, tingimusel, et sellest saadav kapital kasutatakse ettevõtetele krediidi andmiseks. Investoreid huvitaks taas Eestis kinnisvara omandamine, arvestades hindade languse tagajärjel suurenenud tasuvust.
    Lahendus oleks ka ettevõtete krediidifond, mida rahastaks riik ja mis lubaks ülal pidada krediite, mida pangad kõhklevad anda, st toimuks riskide jagamine.
    Alternatiivina võib riik ise anda kindlamaile ettevõtteile krediiti, ostes nende (mõistlikku intressi lubavaid lühiajalisi) kommertspabereid, kuni olukord rahuneb.
    Oleme tugeva rahvustundega, millele toetudes võib Eesti riigikassa märkida fondide rahastamiseks aktsiaid. See avaldaks survet pankadele - need kaotaksid osa hoiustest. See aitaks neile ka selgeks teha, et krediidi mitteandmine hoiustatavast rahast ei ole vastuvõetav! Miks peaksid pangad olukorda enda huvides ära kasutama, hoides alles deposiite ja mitte andes krediiti!
    Seni, kuni majandustingimused jäävad lühiajaliselt keerulisteks, võiks kaaluda meedet töötute elamis- või hüpoteegikulude arvesse võtmiseks, et vältida üksikisikute pankrotte ja nende eskaleerumist kinnisvaraturu kollapsiks.
    Eesti on suutnud end nuumaperioodil võla ja puudujäägi osas talitseda. Heas olukorras hästi käitumine lubab ajutiselt halvasti käituda. Vahel on halb käitumine (puudujäägi tekitamine) hea asi! Välislaenuraha kaasamine samuti.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Ukraina säilitas vabastuse tollimaksudest, aga suure erandiga
Euroopa Parlament kiitis heaks Ukrainale tollimaksuvaba kauplemise erandi pikendamise tuleva aasta juunini. Euroopa Komisjon saab aga tugeva tööriista.
Euroopa Parlament kiitis heaks Ukrainale tollimaksuvaba kauplemise erandi pikendamise tuleva aasta juunini. Euroopa Komisjon saab aga tugeva tööriista.
President jätab Venemaal tegutsevale ja laienevale ettevõtjale teenetemärgi alles
Presidendi kantselei jätab alles teenetemärgi ettevõtjale Jaan Puusaagile, kelle firma Wolf Group tegutseb tütarfirmade kaudu Venemaal edasi ja nimetab sõda “erioperatsiooniks”.
Presidendi kantselei jätab alles teenetemärgi ettevõtjale Jaan Puusaagile, kelle firma Wolf Group tegutseb tütarfirmade kaudu Venemaal edasi ja nimetab sõda “erioperatsiooniks”.