"Kui majandusel läheb kehvemini, tekib
haigeid juurde ja see on tööandjale veel suurem surve. Esiteks pole inimest tööl
ja teiseks peab tööandja veel selle kinni ka maksma."
Selliste sõnadega kommenteeris Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis haigekassa ühte kriisiplaani – panna töötaja esimeste haiguspäevade kulude katmine ettevõtja õlgadele, kirjutas postimees.ee.
"Arvan, et pigem võiks hüvitatav osa väheneda," ütles ta ja lisas, et samas sunniks see Leisi sõnul inimesi oma tervise eest rohkem hoolt kandma.
Ka Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük märkis, et kuna haiguslehte saab liiga kergelt, siis tihti kuritarvitatakse seda. Temagi sõnul peaks töötaja tundma suuremat vastutust, et olla terve, samas nentis firmajuht, et ka ettevõtjad peaksid soodustama töötajate tervislikke eluviise – olgu see ravituusik või spordiklubi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile kirjutas Äripäev, et haigekassa eelarves haigutava ligi miljardkroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.
Ühe variandina hakkavad ettevõtted Paulig Balticu juhatuse esimees Tiit Nuudi hinnangul kindlasti kaaluma oma riskide edasikindlustamist. See aga läheb praeguste seaduste alusel erisoodustusmaksu alla, mistõttu tuleks valitsusel mõelda seaduse muutmisele.
Samas näeb Haigekassa seoses kokkuhoiuga töövõimetushüvitistelt lisaks eeltoodule veel kahte võimalikku varianti. Neist üks eeldaks töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt 2-3 päevale ning teine töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist praeguselt 80 protsendilt.