Haigekassa: kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda

„Ega me ei tervita sellist asja. Samas kui on vaja riigil kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama,“ kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust, mille tööandjate poolne haiguspäevade hüvitamine kaasa tooks. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.

„Ettevõtted tahavad stabiilsust ja tuge ka rasketel aegadel,“ sõnas Promann. „Valitsus peab seda silmas pidama,“ lisas ta.

Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb kompromissile minna, leidis ka Paulig Balticu juhatuse esimees Tiit Nuudi. Võimalikud lahendused tuleb valitsusel tema sõnul kindlasti tööandjate liidu ning erialaliitudega läbi arutada. „Kokkulepe peaks väljendama paljude tööandjate ühist seisukohta;“ sõnas ta.

Taliga sõnul tuleb riigil leida lisavahendeid ravikindlustussüsteemi ülevalpidamiseks. „Olen seda juba viimased viis aastat rääkinud,“ sõnas ta. Tuginedes Maailma Terviseorganisatsioonie WHO raportile, ei suuda riik sotsiaalkindlustusmaksust eraldatava 13 protsendi suuruse osaga jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi üleval pidada. Sest mida rikkamaks saab riik, seda väiksema osa ühiskonna rikkusest moodustavad palgad ning seega ka ravikindlustussüsteemile eraldatavad rahad võrreldes nende osakaaluga SKPs. „Ehk meie tervishoid jääb ajaga suhteliselt vaesemaks,“ sõnas Taliga.

„See on poliitikute jaoks väga ebameeldiv teema ning nad ei taha sellest teadagi,“ leidis Taliga. „Samas on see teema möödapääsmatu,“ lisas ta.

***

Haigekassa võimalused: variante mituNeljapäeval avaldatud Rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi järgi peab Haigekassa arvestama järgmisel aastal tulude vähenemisega 931 miljoni krooni jagu. Planeeritud 13,8 miljardi krooni asemel saab Haigekassa tulusid 12,8 miljardit krooni.

Laias laastus pool ravikindlustuse eelarveaugust loodab asutus Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul katta eelnevate aastate jaotamata kasumist.

„Ülejäänud pool miljardit tuleb meil leida sisemistest vahenditest,“ selgitas Danilov. Ehk kokkuhoiult kolme suurema valdkonna pealt: eriarstikuludelt, mis on seotud haigla-, ambulatoorse ning taastusravisüsteemi ülevalpidamisega, apteegist ostetavate soodusravimite toetustelt ja ajutise töövõimetuse hüvitistelt.

Ajutise töövõimetushüvitise puhul tuleb valida omakorda kolme variandi vahel: pikendada töötaja omavastutust, langetada haiguslehel oldud päevade eest makstavat hüvitist või jätta 2-3 töötaja haiguspäeva tööandja kanda.

„Variante on, kuid need on kõik poliitilised otsused, mis eeldavad seadusmuudatusi,“ sõnas Danilov, rääkides võimalikest kärbetest seoses haiguslehtedega.

Haigekassa eelarve lugemine jätkub 19. detsembril. Selleks ajaks tuleb Haigekassal koostada uus nelja aasta prognoos tulude jaotamise kohta, arvestades võimalikke kitsendusi ja olemasolevaid reserve.