• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 5000,34%6 001,38
  • DOW 300,38%42 332,89
  • Nasdaq 0,43%19 630,76
  • FTSE 1000,07%8 797,94
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 5000,34%6 001,38
  • DOW 300,38%42 332,89
  • Nasdaq 0,43%19 630,76
  • FTSE 1000,07%8 797,94
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • 09.12.08, 15:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Padar: Eesti võib 5 mld krooni laenu võtta

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti riik võib laenata 5 mld krooni või 2 protsenti SKPst, et katta investeerimisvajadus, mis on tekkinud dekaadi kõige suurema majanduslanguse ajal.
Järgmise aasta algul otsustab Eesti riik, kas vaadata rahalise abi saamiseks välisturgudele või selliste finantsinstitutsioonide poole, kus Eesti on osanik, nagu Euroopa Investeerimispangas (European Investment Bank – EIB). Seda juhul, kui reservide kasutuselevõtt ei peaks osutuma võimalikuks, vahendas Bloomberg Padari eile hilisõhtust intervjuud.
„Laenata ei ole lihtne, kuna investorid on umbusklikud,“ möönis rahandusminister, põhjendades, miks Eesti võib pöörduda just EIB või sarnaste institutsioonide poole. „Meil ei ole olnud ühtegi põhjust küsida IMFilt abi, samuti ei ole seda praegu,“ kinnitas Padar.
IMF, kes täna Tallinnasse nn tavapärasele vestlusele saabub, on väljastanud viimastel nädalatel enam kui 40 mld dollari ulatuses laene, et vähendada arenevate turgude stabiilsuse õõnestamisest tekkinud kriisi ja majanduslanguse mõju.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti naaber Läti on olnud ELi ja IMFiga läbirääkimistes 5 mld euro abi saamiseks. Ukraina, Pakistan, Serbia ja Island on juba raha saanud, sama ajal kui Valgevene on palunud 2 mld dollarit ja Türgi on rahastamise osas kokku leppinud.
Koos majanduse aeglustumise ja tulude vähenemisega seisab Eesti silmitsi laiaulatusliku eelarve puudujäägiga, mis seab ohtu ka ELi 3protsendise (SKPst) eelarvekriteeriumi, mis võib edasi lükata euro kasutusele võtmise järgmise dekaadi alguses.
Balti riikide valitsused vähendavad vastumeelselt kulutusi, olles ise ELi väiksema SKPga riigid. Eesti, mis sel aastal võib esimest korda seitsme aasta jooksul jääda eelarvega defitsiiti, on puhvrisse pannud 7 mld krooni reserve, ütles Padar. „Ühtegi otsust ei ole tehtud selleks puhuks, kui SKP peaks 3,5 protsendi asemel 5 protsenti kokku tõmbuma tuleval aastal,“ nentis Padar.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele