Teadlased kordasid kuulsat Milgrami
eksperimenti 1961. aastast, mille eesmärk toona oli mõista, kuidas said
võimalikuks holokaust ja teised natsikuriteod.
Yale’i ülikooli professor Stanley Milgram tõestas siis, et igaühes on peidus kurjus ning et nii vangilaagrid kui tapatalgud võivad korduda millal tahes.
Katsealustel paluti olla õpetajaks kõrvalruumis asuvale õpilasele, kelle häält ta kuulis. Õppeprotsessi käigus pidi õpilane sõnajärjestusi meelde jätma ja kordama neid, kirjutas The Daily Telegraph.
Kui õpilane eksis, võis õpetaja õpilast elektrilöögiga karistada. Eksperimendi käigus muutusid elektrilöögid järjest tugevamateks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autoriteedile alludes andsid õpetajad õpilasele 150-voldiseid elektrilööke, kuigi õpilased karjusid, et piinamine lõpetataks ja nad lastaks lahti.
Nagu originaalne eksperiment 1961. aastal, oli ka tänavune hoolikalt väljatöötatud pettus. Õpilased näitlesid ning karjed tulid tegelikult lindilt. Kuid nagu professor Milgram 47 aastat tagasi, leidis ka tänavu katse teinud Santa Clara ülikooli töörühm, et kuigi ajad on võib-olla veidi helgemad, suudab autoriteedikuju siiski inimese moraalseid tõekspidamised jalge alla tallata.
Seitse katsealust kümnest andis nüüdses katses elektrilööke kuni maksimumpingeni – 150 voldini. Originaaleksperimendis läks neli katsealust viiest välja 450-voldiste pingeteni, seejärel oli kõrvaltoast, kus asus õpilane kuulda mütsatust. Originaalkatses jätkasid kõik osalejad 300 voldini.
„Tihti mõeldakse Milgrami töö puhul, kas selle tulemused oleksid tänapäeval teistsugused,“ ütles professor Jerry M. Burger. „Tihti osutatakse holokaustist saadud õppetundidele ning väidetakse, et tänapäeval ollakse teadlikumad pimesi allumise ohtudest. Selgus aga, et samad olukorrast tingitud tegurid, mis panid inimesed juhile kuuletuma Milgrami katsetes toimivad tänapäeval samamoodi.“
Artikkel värskest eksperimendist ilmub ajakirjas American Psychologist.