Uus aasta on käes juba loetud päevade
pärast ning arutelud majanduse ja börside olukorra kohta on kohased juba ka
lõunalauas ning õhtustel veinijoomistel.
Seetõttu käsitleme teemat aasta viimases lehes.
Järgmist aastat prognoosides hindavad analüütikud Danske Bankist langust globaalselt veel vähemalt pooleks aastaks ning ka siis ei hakka suur osa maailmast paranemise märke andma. Kõigepealt peaks portaali Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku arvates näo päikese poole pöörama eesrindlik USA ning seda juba järgmise aasta lõpus või 2010. aasta alguses.
Kesk-ja Ida-Euroopa tulevik paistab olevat Danske Banki hinnangul kõige tumedam, sest valusaima löögi saavad suure jooksevkonto puudujäägiga riigid, kel on suur sõltuvus välisvaluutalaenudest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige karmimaks peetakse olukorda Ukraina, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Serbia ja oh-häda, ka Baltimaade jaoks.
Eestis on asjad halvasti, sõnas SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ning lisas, et majanduse sisemised kasvuallikad on ammendunud.
"Viimaste aastate majanduskasv on sisuliselt baseerunud vägagi klassikalisel laenupeol ning varade hindade inflatsioonil.
Nüüd on see protsess sisuliselt pöördunud vastassuunas ning enneolematule peole järgnevalt paistab olevat alanud peoga igati proportsionaalne pohmell," lisas Koppel.
Seetõttu prognoosib ta järgmiseks aastaks palkade ja kinnisvarahindade täiendavat langust ning tööpuuduse kasvu Eestis.
Ka Lepik ei näe olukorra paranemist meie kodumaal enne 2010. aastat ning ootab majanduslanguseks 4,5 protsenti.
"Usume, et 2010. aastal võime juba taas näha positiivset majanduskasvu," ei heida Lepik meelt.
Investorile lähevad hinnad kõikjal maailmas aina odavamaks, siiski tuleks vältida liigset tormamist. Lepik soovitab jätkuvalt hoida konservatiivset joont:
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Arenevatele turgudele tuleks eelistada lääneriike ning üksikaktsiate ostmisel valida ettevõtteid, mis ei sõltu väga tugevalt sisetarbimisest ning ei oma suurt laenukoormust," nendib Lepik.
Sektoritest lähemalt rääkides soovitas ta investeerida rahulikematesse, näiteks farmaatsiasektorisse, esmatarbekaupadesse ning kommunaalteenustesse.
Järgmise aasta teises pooles soovitab Lepik võtta veidi agressiivsemat positsiooni ning panustada rohkem ka sisemajandusega seotud sektoritele.
Koppel sõnas, et hoiab siinsetest tsüklitest vähem sõltuvaid heade dividenditootlustega ettevõtete aktsiaid ning Balti-suunalise riski võtmiseks tal praegu suurt huvi ei ole.
Tulevase võimaliku liidrina näeb ta hoopis infrastruktuuri, sest just avalik sektor on praegu juhtohjade taga ning kasvu tekitamiseks kulutab viimane hoolega. Kulutused lähevad just infrastruktuuri.
Loe lisa tänasest Äripäevast.