Saeveskid pelgavad saepuru hinna langust

ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpaisi sõnul on Eestis vaba turumajandus ja kõik saavad vabalt otsustada, kuhu ja kellele nad saepuru müüvad. "Lisaks graanulitootjatele kasutavad saepuru ka plaaditehased, briketitootjad ja katlamajad," ütles Ehrpais. "Kui hind Eestis ei sobi, siis on võimalik saepuru ju ka eksportida, kinnitas ta.

ASi Graanul Invest juhatuse liikme Jaano Haidla kinnitusel on nad kehtestanud saepurule üle Baltimaade baashinna. "Kõigi jaoks on see sada krooni puistekuupmeetri eest," selgitas ta. "Lepingulistele partneritele, kes tarnivad saepuru suurtes kogustes, maksame mõnevõrra rohkem," lisas Haidla.

Jõgeval viis aastat väikest graanulitehast käigus hoidnud Janek Pärtelpoeg ütles, et kuigi väiketootjal on suuremad tootmiskulud, tasub saepurupelletite tootmine siiski ära.

"Kuna minul on vaid üks press, on minu kulu lõpptootes suurem kui suurtel tootjatel, kel presse tunduvalt rohkem," ütles OÜ Kronopal ainuomanik Pärtelpoeg. "On ju suur vahe, kas huugab üks seade või mitu seadet," lisas ta.

Kronopal toodab aastas 2000-3000 tonni saepurugraanuleid, millest enamiku müüb Eestis. Ettevõtte käive oli 2007. aastal viis miljonit krooni ja puhaskasumit teenis firma 0,7 miljonit krooni.

Pärtelpoja äriidee oli graanulitehast 2003. aasta lõpus käivitades ära kasutada naabruses asuva aiamajade tootja ASi Valmeco saepuru ja höövlilaastud. Nüüd paneb tema sõnul tootmismahu kasvule piirid peale tooraine. "Saan kasutada vaid kuiva tooret, sest mul pole kuivatit," põhjendas Pärtelpoeg.

Tartumaal höövlimaterjali tootev AS Stahlhut alustas graanulitootmisega aasta tagasi. "Muretsesime graanulipressi eelkõige selleks, et vääristada meie tootmisjääke," rääkis Stahlhuti juht Ain Lubi. Tootsime mullu 8000 tonni graanuleid, veidi ostsime tooret ka mujalt juurde, lisas ta.