• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 21.01.09, 11:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikogulaste palgatõusuks ei ole raha

Riigikogu kantselei eelarves ei ole selleks aastaks riigikogulaste palkade tõstmiseks raha ette nähtud. Kui riigikohus otsustab, et parlamendi istuv koosseis ikkagi ei saa enda töötasu külmutada, peab kantselei leidma kiirkorras 26 miljonit krooni.
Jaanuari alguse käskkirjaga kinnitas riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul kantselei tänavuse aasta eelarve. Riigikogu liikmete töötasuks näeb dokument ette 67 435 920 krooni. Majandamiskulu on tänavu 62 462 688 krooni. Majandamisraha sekka arvutab kantselei ka rahvasaadikutele makstava ametipalgast kolmandiku moodustava kuluhüvitise.
Sibul ütleb, et praeguse seisuga ei oska ta öelda, kust võtta kantselei eelarvesse 26 miljonit krooni. Kui riigikohus otsustab, et saadikud ei saa enda palku külmutada, peab summa hiljemalt 1. märtsiks kantselei eelarves olema, et rahvaesindajatele ikkagi seadusega ette nähtud palgatõus garanteerida.
Sibul ei pea hoolitsema mitte ainult riigikogulaste töötasu tõusu eest, vaid ka 101 liikme kuluhüvitise - 30% ametipalgast - ja parlamendi pensionäride - parlamendipensioniteks on tänavuses eelarves ette nähtud ligi 60 miljonit krooni - eest, kelle igakuine sissetulek sõltub samuti riigikogu kantselei väljamaksetest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kellelt Sibul palgaraha küsima läheb?
"Väga hea küsimus! Ma ei oskagi öelda, kellelt seda peaks küsima! Mina olen seda küsimust korduvalt rahandusministri käest küsinud, aga mulle ei ole vastatud," märgib kantselei direktor.
Kui eelarvet koostati, siis eeldati, et riigikogulaste võimalikuks palgatõusuks ette nähtud summa - 26 miljonit krooni - võetakse valitsuse reservfondist.
"Kaheksa protsenti kärbiti seal kõiki riigiasutusi, lisaks pluss kolm. Nüüdseks siis kokku juba 11 protsenti. Minu informatsiooni järgi ei tohiks reservis enam seda 26 miljonit olla. Viimati küsisin rahandusministrilt selle summa kohta sel nädalal. Ma ei saanud vastust," ütleb Sibul ohates.
Ta ütleb, et kui kantselei mullu kevadel eelarvet koostas ja selle projekti rahandusministeeriumisse läkitas, oli kogueelarve 26 miljoni võrra suurem.
"Aga rahandusministeerium ei pidanud vajalikuks lülitada seda summat meie eelarvesse, kuna valitsus teatavasti valmistab riigieelarve ette ja saadab riigikogusse. Kui riigieelarve septembris parlamenti tuli, siis ei olnud seda numbrit seal enam," nendib Sibul.Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul
Sibul rõhutab, et kantselei eelarves on teatud read, millest igal juhul peab kinni pidada. Ja töötasu kuulub igal juhul "kohustuslike" ridade sekka.
"Kahtlemata tuleb need vahendid leida. Kust, peabki rahandusministriga läbi rääkima. Aga häid lahendusi muidugi ei ole," tunnistab kantselei juht.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sibula sõnul kärbiti riigikogu kantselei selle aasta eelarvet 13,5% võrra. Kantselei on koondanud neli ametikohta ja viis inimest. Ta ütleb, et ära on jäetud väga palju lähetusi ja maha kriipsutatud väga palju investeeringuid. Kui riigikogu hoones toru lõhkeb - ja viimasel ajal on ka lõhkenud -, siis keevitatakse need küll hädapärast kokku, kuid mingit põhjalikumat remonti ette ei võeta.
Riigikogulaste järgmise aasta igakuine palk arvestatakse välja eelneva aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga alusel. 2007. aastal oli Eesti keskmine palk neljandas kvartalis 12 270 krooni. Selle numbri alusel arvutatav saadikute palk on praegu 49 080 krooni. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Sisuliselt teenib riigikogu lihtliige praegu kokku 63 804 krooni.
Selle aasta riigikogu kantselei aastaeelarve on kokku 300 miljonit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele