Tarbija vajab ostuotsuse tegemiseks väärt infot

Artikkel

- Uudised
- Sirje Potisepp
- 27. jaanuar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbija vajab ostuotsuse tegemiseks väärt infot
Eesti Tulevikuinstituudi innovatsiooniuuringu tulemuste järgi peetakse toiduainetööstust kõrge tooteinnovatsiooniga tööstussektoriks.
Tooteinnovatsiooni tagajärjel tõuseb toote kvaliteet, laieneb toote valik ning tarbija saab suurema valikuvabaduse.
Tootjad vajavad innustamist ja tunnustamist, tarbijad ehk laiem avalikkus aga teavet turul müüdavate toidukaupade kohta. Tunnustatud toidumärk peaks olema tarbijatel valikute tegemisel tähtsaks argumendiks, eriti kvaliteetsete kodumaiste toiduainete puhul.
Üks suurepärane võimalus neid eesmärke täita on tootekonkurss Parim Toiduaine, mis on suunatud just uute toodete tunnustamisele ja tutvustamisele ning tootearenduse stimuleerimisele.
Konkursi hindamisžürii on komplekteeritud tunnustatud oma ala spetsialistidest. Viimastel aastatel on konkurss pälvinud suure avalikkuse tähelepanu erinevate meediakanalite abil. Konkursil osalevate toodete arv on kiiresti tõusnud ning jõudnud juba 150ni.
Konkurss on tootjate hulgas hinnatud ja oodatud. See seab aga ettevõtmise korraldajatele ja hindamiskomisjonide liikmetele lisakohustusena suurema vastutuse garanteerida hindamise adekvaatsus ja kohelda kõiki võrdselt.
Uuringute kohaselt seisab toidumärgi Parim Toiduaine tuntus heal positsioonil, sellist märki teab peaaegu 70% kõikidest vastanutest.
Väljaantav kuld- või hõbemärk iseenesest ei ole väärtus omaette. Märk muutub tootja jaoks oluliseks hetkest, kui tarbija ostueelistus lähtub sellest märgist. Tarbija eelistab aga märgiga tooteid siis, kui ta märgist piisavalt palju teab.
Toiduliit koos Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudiga pakub ettevõtetele võimalust oma tooteid teistega võrrelda juba 14 aasta vältel. Eelmisel aastal korraldati esimest korda tootekonkursid kahes Eesti regioonis.
Regioonide võitjad saavutasid ka suurel üleriigilisel konkursil häid tulemusi ja nii võibki öelda, et meie turul on võrdselt kohta nii suurtele kui ka väikestele tootjatele.
Väikesed tootjad vajavad julgustamist, tarbijale tutvustamist ning tunnustamist enam kui suuremad, sest suurematel on ka suuremad ja paremad võimalused nii reklaamiks kui ka tootearenduseks. Seetõttu püüame piirkondlike konkurssidega jätkata ja elavdada kohalikku toidutootjat.
Kokkupuutumisel väljaspool Tallinna ettevõtetega olen mõistnud, et igal tasandil tootja vajab tunnustust ja tarbijate infopuudus maakondades on suur. Samas on suur ka huvi uute toodete vastu.
Kindlasti annaks rahva senisest põhjalikum informeeritus ka piirkondlikele, peaasjalikult väikestele ettevõtetele tõhusama võimaluse oma toodanguga poeriiulitel paremini silma paista.
Riik peaks oma toidutootjaid aitama, sest toiduained on elanike esmatarbekaup. Ka tööstussektorina on toidutööstus riigile oluline nii maksumaksjana kui ka majanduse ülalhoidjana. Erinevad toetused välisturgudele minekuks, investeeringuteks, spetsialistide palkamiseks jms on muidugi tervitatavad ja ettevõtted neid ka kasutavad.
Kuid ka Eesti toidu arengukavaga tuleks jätkata: arengukava eesmärk kindlalt paika panna (ja see peaks olema kohalike toidutootjate esiletoomine), tegevused konkreetseks muuta ning avalikkusele toimuvast teavet anda.
Hetkel kuum