Uuring: innovatsiooniks vajalik sotsiaalne vastutus

EBSi uurimisrühma poolt läbi viidud uuring näitas, et innovatsiooni mõistet tõlgendatakse väga erinevalt: alates tehnoloogilisest uuendusest kuni lihtsalt millegi teisiti tegemiseni.

EBSi uurimisrühm tegi 2008. aasta lõpus innovatsiooniuuringu, mille käigus intervjueeriti organisatsioonides toimunud uuenduste puhul juhttöötajaid ja peaspetsialiste 68 ettevõttes.

Innovatsiooni ettevõtmise põhjuste, valdkondade, toimumise protsessi ja tulemuste kõrval püüti välja selgitada ka uuendust raskendavaid ja soodustavaid tegureid. Analüüsiti seoseid edukalt elluviidud innovatsioonide ja korporatiivse sotsiaalse vastutuse vahel.

Uuringu käigus selgitati välja ellu viidud innovatsioonide tüübid ja peamised indikaatorid, mis mõjutasid uuenduste elluviimist Eesti organisatsioonides.

Kõige sagedamini esinevad innovatsiooni põhjused Eesti organisatsioonides on tõhususe suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus (mõlemad 28% vastanutest). Tulemused näitavad, et kõige enam oli tegeldud uuendusega turunduse ja müügi valdkonnas (27%), järgnesid tooteinnovatsioonid (25%) ja seejärel protsessi innovatsioonid (22%).

Valdkondade lõikes olid edukamad tehnilised innovatsioonid ning turunduse ja müügivaldkonna innovatsioon. See on ilmselt seletatav sellega, et nendes valdkondades on planeerimine konkreetsem ja tulemused kõige kergemini mõõdetavad: kas tehnika hakkab korralikult tööle ja läbimüük suureneb.

Innovatsioon oli edukam ettevõtetes, kus oli selge visioon ja strateegia, läbipaistvus ja avatus, kokkuhoidev töötajaskond ning juhid toetasid innovatsiooni ja väärtustasid töötajaid. Veel olid vajalikud salliv suhtumine riski, vigadesse ja ebaõnnestumistesse toetamine.

Innovatsiooni takistavate teguritena toodi välja samu tegureid, mida organisatsiooniliste muudatuste juures: raskusi ja soovimatust vanadest harjumustest loobuda, raskusi töötajate mõtteviisi muutmisel, arusaamatusi.

Ka raskuste ületamise teed on sarnased muudatuste juhtimisele: selgitustöö ja koolitamine. Seega on juhi organisatsiooniliste muudatuste elluviimisega seotud oskused, mis enamasti seonduvad inimsuhete ja inimestesse suhtumisega, igati vajalikud ka uuenduste tegemiseks, selleks, et organisatsioon saaks välja tulla millegi tõeliselt uuega, et oma konkurentsipositsiooni ja ellujäämisvõimalusi parandada.

Tekib ju pingelises olukorras kiusatus keskenduda ülesande täitmisele ja teiste tunded ja soovid tähelepanuta jätta.

Selgus, et innovatsiooni kliimat mõjutab ka see, kuidas organisatsioonis suhtutakse organisatsiooni sotsiaalsesse vastutusse. Et kõrgema sotsiaalse vastutuse võtmine mõjutab innovatsiooni positiivselt, tasuks tõsiselt kaaluda, mida ettevõtted antud raskes majandusolukorras raskustesse sattunute heaks teha saavad.

Püüdes sundida mõnda inimest seaduses ettenähtud hüvitiseta lahkuma, võib küll saavutada väikese rahalise võidu, kuid see võib halvata allesjäänute võime uusi ideid genereerida. Liialt palju kulub energiat sellele, et mõelda enda tuleviku kindlusest antud ettevõttes.

Tegelikult vajaks innovatsiooni mitte ainult ettevõtted, vaid ka ühiskonnakorraldus. Jõudu selleks!