Rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi
hinnangul ei näita märtsikuu väiksemad maksulaekumised veel, et lisakärbe peaks
tulema suurem kui 3 miljardit krooni.
"Vara on rääkida suuremast kui 3 miljardilisest lisakärpest," ütles Ligi. "Ministeeriumi prognoos peab seni vett." Samas nentis ta, et riskid on suured ja 3protsendi eelarvepuudujäägi kriteerium peab vastu pidama ka tagantjärele metoodilistele korrigeerimistele.
Maksulaekumise langus peegeldab Ligi hinnangul ülemäärast ebakindlust, mis ei luba tarbida ega investeerida, seda nii kodus kui välisturgudel. Ta uskus, et mingi optimismipuhangu või ettevõtlustoetuste alluvuse muutmisega EASst Kredexisse reaalset tulemust ei saavuta. "Mina ootaksin positiivseid uudiseid välisturgudelt, valitsuselt aga stabiilset tegutsemist rahanduses, eurorahade kasutuses, tööturu teenuste arendamisel, energeetikas jne," loetles Ligi.
Sotsiaalmaksu laekumise neljaprotsendine langus on tagasihoidlik, selles võib Ligi sõnul olla peidus koondamisraha, aga on ka see, et hõivatute arvu vähenemine on palju väiksem kui töötute arvu kasv. "Arvelevõtmist on rohkem, aktiivse rahvastiku osa on kasvanud," täpsustas ta. Aktsiiside poole suurema laekumise puhul on Ligi sõnul põhjus võrdlusbaasis, aktsiisitõusu järgse varude kasutamise ajaga mullu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ligi arvas, et tulevik sõltub hõivatute arvu vähenemise kiirusest ja üldisest kindlustundest kodu ja välismaal.
Maksude tõstmis ei pidanud rahanduskomisjoni esimees kriisi ajal arukaks, kuigi tehniliselt saaks tekitada näiteks aktsiisikaupade varumise suurenemist aasta lõpuks.