- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis kokkulepped ei kehti
Pensioniea kindlustamine peab põhimõtteliselt toimuma inimese enda vastutusel. Inimene ise otsustab, kuidas ta seda teeb - kinnisvara, aktsiaid või kulda ostes või laste abile lootes. Seepärast pean ebaõigeks, et riik maksis II samba pensionifondi 4%. Kui riik võiks oma osa lisada, siis vaid teatud piirini, mitte kõigile ühtviisi.
Kui inimene saab palka 10 000 krooni kuus, maksab riik tema pensionifondi aastas 4800 krooni. Kui inimese aastapalk on miljon, siis juba 40 000. Ses kontekstis on riigi tegevus iseäranis vastutustundetu. Kohustuslik pensionikindlustus ei pea tagama jõukat vanaduspõlve.
Et riik tegi lubadustega inimeste seas tugevat ajuloputust, on neil põhjendatud ootused, et riik täidaks lubadused. Teise samba külmutamine näitab, et Eestis kokkulepped ei kehti. Mis üldse pensionifondidesse puutub, siis maailm on näinud korduvalt nende pankrotte. Keegi ei taga, et siin peaksid asjad kuidagi teisiti arenema.
Pensionifondide elu näitas selgelt, et kui inimene ise ei tee sissemakseid, ei tunne ta huvi, mis tema rahaga fondides toimub. Ta ei tee teadlikke valikuid, vaid laseb end uinutada kenadest pakkumistest ajaloolisest tootlusest. See on aga lihtsalt üks minevikuline müüt, mis ei taga midagi. Naiivne on arvata, et fondihaldurite eesmärk on suurima tootluse tagamine - nende endi heaolu ei sõltu fondi käekäigust. Nad ei vastuta mingil viisil, kuidas raha nende fondides küpseb.
Miks peavad inimesed üldse panema raha pensionifondidesse, mitte aga näiteks tähtajalisele hoiusele või muusse instrumenti, mis vähemasti tagavad enam-vähem raha säilimise? Inimene ise peab tegema valikuid ja riik ei pea peale maksma, vähemasti mitte nii palju.
Riigi roll on pensioni näol tagada inimestele teatud elatustase. Kes soovib kõrgemat, peab ise vaeva nägema ja riske võtma. Ja kui inimest kohustatakse tegema makseid tulevikku, peaks tal olema ka õigus valida, kuidas ta seda teeb. Praegu kahjuks vaatab maksja abitult pealt, kuidas tema raha põleb heleda leegiga.
Praegu ei saa me loobuda inimeste pensionipõlve kohustuslikust kindlustamisest, sest siis võime tekitada saamatute inimeste hulga, mistõttu tuleb sotsiaalmaksu tõsta. Praegu on õige aeg kriitiliselt üle vaadata kogu pensionifondide temaatika. Ja ärgem andkem kergekäelisi lubadusi tulevikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele