Päevalehed Äripäev ja Postimees vähendavad
töötajate palku 10%, vähendatud palganumbrid hakkavad kehtima 1. maist. Ekspress
Grupp alandas palku juba varem.
Äripäeva töötajate senine palk taastub järgmise aasta 1. jaanuaril. Lisaks lubab ettevõte seitsme miljoni kroonise aastakasumi piiri ületavalt summalt maksta 30% töötajatele boonusteks. Postimees seevastu pole palgalangetuse ajalist kestvust määranud, palgad plaanitakse praegusele tasemele tagasi tõsta üldise majandusolukorra paranemisel.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov andis ettevõtte töötajatele solidaarsest 10%-lisest palgalangetusest teada täna. "Mul ei ole õigust kedagi sundida sellele kokkuleppele alla kirjutama. Ma saan teid vaid paluda seda teha. Loodan väga, et kõik töötajad sellega solidaarselt ühinevad," pöördus ta alluvate poole.
Nõusolekust vähema raha eest kuni 31. detsembrini töötada tuleb äripäevlastel teada anda hiljemalt homseks. Brutopalga langetamisest pääsevad vaid müügiinimesed, sest nende sissetulek sõltub tulemusest ja on niigi kõvasti räsida saanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rõtovi sõnul tagab kokkuhoitav summa ettevõtte normaalse majandamise ja arengu ka majanduskriisi tingimustes. "Äripäev mõistab, et selline ettepanek riivab otseselt iga töötaja huvisid, mistõttu me teeme selle alles nüüd, kui teised kulude kokkuhoiu võimalused on ammendunud," kinnitas ta.
Postimehe peadirektor Erik Roose rääkis täna Äripäevale, et hetkel käib neil töölepingute muutmine ja inimestel, kes brutopalga 10%se alandamisega ei soostu, tuleb tööandja algatusel lahkuda. Sarnaselt koondamisega maksab Postimees lahkujatele hüvitist.
Ta tunnistas, et ettevõtte nõukogu kaalus ka palkade korrigeerimist töömahule vastavaks, kuid sel juhul oleks mõne väljaande seisukohalt vajaliku inimese palk kukkunud kuni 30%. Seetõttu otsustas nõukogu solidaarse kümnendikulise palgakärpe kasuks.
Postimees alandab palku tähtajatult, kuid ei puuduta neid töötajaid, kelle brutopalk on alla 10 000 krooni. Selliseid inimesi on meediaväljaandes aga vähe, võibolla ainult sekretärid ja autojuhid, lisas Roose.
"Küll jõuab palku jälle tõsta, kui üldine olukord paremaks läheb," kommenteeris Postimehe peadirektor palgalangetust. "Meil mingit tähtaega pandud pole. Võibolla on Igor Rõtovil rohkem infot, mis majanduses toimuma hakkab," lisas ta.
Roose sõnul ei pruugi plaanitav lõikus olla piisav, kui majandussurutis jätkub või läheb veelgi hullemaks. "Tõsi on, et kärped on tehtud selle aasta prognoosidest lähtuvalt. Kui järgmise aasta prognoosid on tõsised, peavad nii meediafirmad kui muud ettevõtted mõtlema, mida edasi teha," sõnas ta.
Erinevad Eesti meediafirmad on seni vähendatud palku 8-15%. "Kes on kärpinud 8, 10, 12 või 15%, ega mul pole ka täpset ülevaadet, kuid kümmekond protsenti on piisav vaid juhul, kui olukord ei lähe hullemaks," rääkis Roose.
Kui palju Postimehe töötajaid palga vähendamise asemel lahkumise kasuks otsustab, pole veel teada. "Keegi väitis, et Õhtulehes polnud [palgalangetuse järgselt – toim.] ühtegi loobujat. Selge, et lahkumise valib vaid see inimene, kel imekombel on mingi teine töökoht," kommenteeris Roose. "Kas neid on kolm või 13, on võimatu täna öelda. Aga kui läheb näiteks kümme, meil täiendavat koondamist ei tule," lisas ta.
Postimehest on viimase 15 kuuga erinevatel põhjustel lahkunud 24 inimest. Osad neist vahetasid töökohta omal soovil, kuid oli ka koondatuid. "Kampaania korras pole me koondanud," märkis Roose, nimetades praegust töötajate arvu optimaalseks. Mis aga edasi saab ja kas Postimees jätkab ilmumist senises mahus, sõltub peadirektori sõnul aprilli ja maikuu arengutest. "Aprill oli natuke parem kui märts," avaldas ta samas lootust.
Märtsi algul teatas Ekspress Grupp, et vähendas kõigi kontserni kuuluvate meediaväljaannete palku 8-10%. Alandatud palgad kehtivad nii juhatuse liikmetele, ajakirjanikele kui ka teistele töötajatele aasta aega ehk tuleva aasta märtsini. Ekspress Gruppi kuuluvad Eesti Päevaleht, Õhtuleht, Maaleht, Eesti Ekspress ja portaal Delfi.