• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 27.04.09, 19:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veise genoom näitab tõuaretuse ohtusid

Kuus aastat tagasi astus herefordi lehm nimega Dominette 01449 suure sammu lehmade ajaloos, annetades oma DNA-proovi teadusele. Eelmisel nädalal avaldati täies mahus sekveneeritud Dominette’i genoom ajakirjas Science.
Teadlaste sõnul aitab veise genoomi tundmine arendada välja paremaid piima- ja lihatooteid ning uurida imetajate evolutsiooni. Veise (Bos taurus) genoom sisaldab umbes 22 000 geeni ning on 80 protsendi ulatuses inimese genoomiga kattuv. Teadlaste sõnul sarnaneb veise genoom inimese omale rohkem kui hiirte või rottide genoom, kirjutas Technology Review.
Geenisegmentide kahekordistumise teel on veise genoomis välja arenenud spetsiifilised immuunsüsteemi töös osalevad geenid, mis toodavad näiteks antimikroobseid valkusid piimas ja veiste sooltes. Teadlaste arvates tekkisid need geenid aja jooksul vastusena suurele nakkavaid haigusi levitavate mikroobide mitmekesisusele, millega suurtes karjades elavad loomad kokku puutuvad.
Teadlased võrdlesid sekveneeritud genoomi lõike ka teiste veisetõugude genoomilõikudega. Uurimusest selgus, et veiste geneetiline mitmekesisus on suhteliselt väike ning see võib tulevikus karjakasvatajatele probleeme tekitada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Kodustamise, suunatud valiku ning tõugude aretamise tulemusena on praeguste veiste esivanemateks vaid väike osa kunagisest väga suurest esivanemate populatsioonist,“ selgitas Missouri ülikooli teadlane Jerry Taylor. „Geneetilise mitmekesisuse järsk vähenemine peaks muret tegema kõigile loomaaretajatele.“
Illinoisi ülikooli teadlane Harris Lewin, kes juhtis kahte veise genoomi sekveneerimises osalenud töörühma, väljendas sama muret ka ajakirjas Science kirjutatud artiklis. Lewin märkis, et lisaks kvantitatiivsetele tunnustele (näiteks piimaand), mida praegu tõuaretuses eelkõige silmas peetakse, peaks veiste aretamisel sama hoolikalt püüdma alal hoida ka geneetilist mitmekesisust, mille säilimine on heade tõuomaduste jaoks niisama tähtis.
"Veise genoomi võrdlemine teiste imetajate genoomiga võib anda uut informatsiooni imetajate genoomi arengu, geeniregulatsiooni mehhanismide, keerukate tunnuste geneetilise kontrolli ning parasiidi-peremehe vaheliste suhete kohta,“ kirjutas Lewin.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele