• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,17
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,17
Kuus aastat tagasi astus herefordi lehm nimega Dominette 01449 suure sammu lehmade ajaloos, annetades oma DNA-proovi teadusele. Eelmisel nädalal avaldati täies mahus sekveneeritud Dominette’i genoom ajakirjas Science.
Teadlaste sõnul aitab veise genoomi tundmine arendada välja paremaid piima- ja lihatooteid ning uurida imetajate evolutsiooni. Veise (Bos taurus) genoom sisaldab umbes 22 000 geeni ning on 80 protsendi ulatuses inimese genoomiga kattuv. Teadlaste sõnul sarnaneb veise genoom inimese omale rohkem kui hiirte või rottide genoom, kirjutas Technology Review.
Geenisegmentide kahekordistumise teel on veise genoomis välja arenenud spetsiifilised immuunsüsteemi töös osalevad geenid, mis toodavad näiteks antimikroobseid valkusid piimas ja veiste sooltes. Teadlaste arvates tekkisid need geenid aja jooksul vastusena suurele nakkavaid haigusi levitavate mikroobide mitmekesisusele, millega suurtes karjades elavad loomad kokku puutuvad.
Teadlased võrdlesid sekveneeritud genoomi lõike ka teiste veisetõugude genoomilõikudega. Uurimusest selgus, et veiste geneetiline mitmekesisus on suhteliselt väike ning see võib tulevikus karjakasvatajatele probleeme tekitada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele