• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.05.09, 15:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maailma väikseim hõõglamp on nähtav vaid põledes

Ameerika teadlased on valmistanud hõõglambi, mis on palja silmaga nähtav vaid põlema süüdatuna. Pisikese punktvalgusallikana paistev pirn kaob aga väljalülitatuna silmist, sest selle hõõgniit on vaid saja aatomi laiune ning valmistatud ühest süsiniku nanotorust.
Esimese hõõglambi valmistajaks peetakse enamasti Thomas Edisoni ning ka tema kasutas hõõgniidina süsinikukiude. Uue California ülikoolis (UCLA) valmistatud maailma kõige väiksema hõõglambi hõõgniit on aga Edisoni omast 100 000 korda peenem ja 10 000 korda lühem, kirjutas LiveScience.
Kuid miks on sellist pirni vaja? Hõõglampide ajastu näib ju möödas olevat ning neid mitte ainult ei asendata säästupirnide ja LED-valgustitega, vaid soovitakse lausa ära keelata. Selgub, et teadlastel ei olegi plaanis luua midagi massidesse minevat. Pisikest lampi on vaja hoopis fundamentaalsete füüsikateooriate arendamisel.
Hõõgniit on piisavalt suur, et talle rakenduksid edukalt termodünaamika statistilised seaduspärasused. Samas on ta piisavalt väike, et teda kasutada kvantmehaanika alastes uurimistöödes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seega on teadlaste huviks antud juhul teha selgeks, mil viisil on omavahel seotud suured ja paljusid osakesi hõlmavad süsteemid ning väiksed kvantmehaanikat appi võttes kirjeldatavad süsteemid.
„Üritame teha selgeks, kuidas rakendub Plancki seadus väga väikeste mõõtmetega objektide puhul,“ ütles UCLA füüsika- ja astronoomiaprofessor Chris Regan.
Hõõglambist ja selle võimalikest rakendustest on täpsemalt kirjutatud ajakirjas Physical Review Letters.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele