Facebooki päev pole erand

Traditsiooniliselt peetakse sisekommunikatsiooniks ühistegevusi, eri vormis koosolekuid ja koolitusi ning mitmesuguseid e-lahendusi. Tüüpiline intranet ehk siseveeb pakub mitmeid koostöövõimalusi ja töötajate kaasamist otsustusprotsessidesse: töögruppide lehed, dokumentide arhiivid, küsitlused, pildigaleriid ja webcast'id.

Jaan Vare, Kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola partneri sõnul, mida rohkem on ettevõttes töötajaid, seda rohkem tuleb panustada ka sisekommunikatsiooni.

"Olenevalt firmast, tasub panustada ka sisemiste vikide loomisse, mis on ühelt poolt olulised töötajate informeerimiseks, teisalt aitavad säilitada järjepidevust ja tekitada diskussiooni," räägib Vare.

Siseblogid on olulised eeskätt suurte ettevõtete puhul, kus töötajad ei puutu üksteisega väga tihti kokku. Ajaveebe võib luua nii üks inimene kui ka töögrupp või meeskond.

"Ka sotsiaalvõrgustikke saab sisekommunikatsioonis kasutada. Nii on näiteks mõnes ettevõttes iga päev üks "Facebooki päev", millal on töötajatel lubatud kasutada sotsiaalvõrku ja suhelda kolleegidega ning täiendada oma profiili," teab Vare.

Ettevõttesisesed suhtlustarkvarad, nagu näiteks Microsofti Communicator, erinevad selle poolest, et suhelda saab ainult kolleegidega ja kasutada saab lisafunktsioone, nagu helistamine, koosolekute korraldamine ja ristkasutus teiste tarkvaradega. "Nagu kommunikatsioonis üldiselt, on ka eduka sisekommunikatsiooni alus strateegia, eetika ja järjepidevus. Tehnilised lahendused lihtsalt toetavad seda," räägib Vare.

"Probleemid info liikumisega on pigem suuri ettevõtteid puudutavad, aga ka väikestes ettevõtetes võib olla sisekommunikatsiooniga raskusi," räägib Metaprofiti müügijuht Anneli Varjun.

Metaprofit teeb sisekommunikatsiooni efektiivsuse uuringuid, mis pakub võimalust hinnata info liikumist ettevõttes eri parameetrite alusel: kas info jõuab töötajateni piisavalt kiiresti, kas töötajani jõudev info on täpne jne.

"Probleeme võib olla mitmeid, näiteks liigub info ettevõttes küll kiiresti, aga ebatäpselt. Kaardistame erinevaid info liikumise tasemed, nagu tippjuhid, keskastmejuhid ja tavatöötajad ning eri infoliigid ja kanalid," räägib Varjun.

Väga negatiivselt üllatavaid uuringute tulemusi Varjunile ei meenu, aga kui selgub, et töötaja saab tavapäraselt info kätte mitte oma otseselt juhilt, vaid suitsunurgas, siis selline teadmine võib olla juhile üllatuseks küll. Samas annab sellise ebakõla teadmine võimaluse probleemiga tegeleda.

"Kui uuring tellitakse, on juhtidel tavaliselt juba olemas kõhklus info liikumise suhtes, kõhutunne ütleb, et midagi on viltu," räägib Varjun.