Roheliste riigikogu fraktsiooni esimees
Valdur Lahtvee annab nädalavahetusel paberile
pandud koalitsioonileppele hävitava hinnangu, süüdistades sündiva
koalitsiooni osapooli asendustegevuste otsimises, mis ei aita Eestit kriisist
välja.
"Kolme osapoole – Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Rahvaliidu – moodustatava valitsuse koalitsioonileppes püstitatud kolm põhieesmärki on küll õiged ja head, aga tegevuskava nendeni jõudmiseks on ainult puhas retoorika," ütles Lahtvee. Tema sõnul on kirja pandud tegevuskava vaadates selge, et püstitatud eesmärke ei suudeta või siis ei tahetagi saavutada.
Umbkaudu 50% kavandatud tegevustest pole Lahtvee hinnangul seotud püstitatud eesmärkidega, 30% kavandatud tegevusi töötab eesmärkidele vastu ja 20% tegevusi on küll eesmärgikohased, aga sõnastatud moel, kus pole selgust tegeliku tegutsemissuuna meetmete osas ja tegelikult võidakse soovida ja saavutada hoopis muud. "Mitmed sama lepingu osaks olevad punktid ja kavandatavad tegevused on küll kaunilt sõnastatud, aga sisuliselt üksteist välistavad," märkis Lahtvee.
Roheliste riigikogu fraktsiooni esimehe järeldus koalitsioonileppest on, et kosmeetilisi muudatusi küll saavutatakse, aga leppe realiseerimine põlistab praeguse kriisi ja on selge signaal, et koalitsioonipartnerid ei adu tänase majandus- ja sotsiaalkriisi põhjuste-tagajärje seoseid ega soovi ka oma senisest, vaid oma erakondadele tähtsate huvigruppide, mitte avalikes huvides aetavast poliitikategemisest loobuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lahtvee tõi välja kolm punkti:
1. Kavandatavad tegevused aitavad eelarve viia tasakaalustatumaks lähtuvalt tänastest (eilsetest) prognoosidest;
2. Eelarvetasakaalu ja -laekumiste kasv jääb lähemaks kaheks aastaks endiselt tagamata nii eelarvelaekumiste seisu kui uute prognooside halvenemisel ja põhieesmärk olla Maastrichti kriteeriumitega vastavuses jääb täitmata;
3. Pisut leevenduvad kriisi sotsiaalsed tagajärjed (mitte põhjused) läbi väikeettevõtete käivitamise lihtsustamise ja kavandatud tugipakettide abil, aga samas on oht, et need nullitakse Töölepinguseaduse kavandatud muudatuste näol ja kriisi süvenemine jätkub;
4. Majanduse restart välistatakse. Kavandatavad tegevused põlistavad praeguse mittetoimiva ja kriisi põhjuseks oleva majandusruumi ning ei käivita vajalikke struktuurseid muudatusi, mis viiksid kriisi leevendumisele ning kiiremale peatumisele ja majanduskasvule siin riigis varem kui väliskeskkonna paranemine meid ümbritseval turul.
"Minu hinnang sellele koalitsioonileppele on ühene – hävitav. Status quo jätkub ja me tilpneme endiselt välismõjurite sabas lootuses, et ehk lähevad kehvad ajad mööda. Teeme ainult miinimumi, et mahtuda Maastrichti kriteeriumite piiridesse, aga uusi aluseid majandusele, mis tekitaks meile konkurentsieelise ja stardivalmiduse selleks puhuks, kui välisturud kriisist väljuvad, see programm ei loo," kritiseeris Lahtvee. Tema sõnul garanteerib see lepe Eestile sabas sörkija positsiooni pikkadeks aastateks.
Lahtvee kinnitusel on kahtlane seegi, et Maastrichti kriteeriumide täitmise eesmärk selle programmiga võimalik on. Kui euro peaks aga tõesti planeeritud ajaks tulema, ei pruugi seda sugugi teha investeeringud, kuna Eesti majanduskeskkond pole selleks piisavalt atraktiivne, hoiatas Lahtvee.
"Valitsus ei ole aga selleks midagi teinud, et me oleksime atraktiivsed, kui turud elavnevad ja investeeringud lahti lähevad," nentis ta. Paraku tegeletakse täna vaid asendustegevustega, lisas Lahtvee. Samuti ei tohi tema sõnul loota sellele, et muutume atraktiivseks tänu eristumisele Lätist ja Leedust, kes eurot ilmselt niipea ei saa. Euroga liitumine on tema sõnul kahtlemata võit, kuid mitte võluvits, mis kõik protsessid iseenesest käima paneb.
"Me toetame ükskõik millist koalitsiooni, olgu see enamus- või vähemusvalitsus, Villu või Savisaare juhitud, kui see tuleks välja lahendustega, mis töötavad probleemide juure tasandil, mitte ei tegele kosmeetilise iluraviga probleemide tagajärgede juures," ütles Lahtvee.
Rohelised pakkusid välja oma majanduskriisist väljumise programmi välja 18. mail.