- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvetaotlus ületab piirsummat
Haridus- ja teadusministeeriumi järgmise
aasta eelarvetaotluse maht on 10,8 miljardit krooni, mis ületab
rahandusministeeriumi poolt ette antud piirmäära 283 miljoni krooni võrra.
Haridus- ja teadusministeerium teatas Äripäeva päringule vastates, et nende 2010. aasta eelarvetaotluse maht on koos kohalike omavalitsuste hariduskuludega ja ilma välisvahenditega seonduvate kuludeta, mille hulka kuuluvad Euroopa Liidu struktuuritoetused, kaasfinantseerimine ning täiendavate toetused, on 7 651 529 371 krooni. Välisvahendite taotluse maht koos kaasfinantseerimise ning täiendavate toetustega on 3 216 424 533 krooni.
Kogueelarve taotlus on seega kokku 10 867 953 904 krooni, mis ületab rahandusministri 2010. aasta eelarve koostamise määruses toodud piirsummat ca 283 miljoni krooni võrra, teatas haridusministeerium.
Võrreldes käesoleva aastaga kärpis haridusministeerium oma taotluses rohkem kui 401 miljoni krooni võrra tegevuskulusid ja toetusi, mis tähendab keskmiselt 9% vähendamist kõigist valdkondadest. „Eranditena ei lange meie taotluse kohaselt näiteks õpetajate palkade alammäärad ning doktoriõppe finantseerimine. Ainult 4,5% osas väheneksid taotluse kohaselt üliõpilaste õppetoetused. Rahandusministeerium ei arvestanud kärpesummasse koolitoidu toetust, mistõttu säilis taotluses ka põhikooli koolitoidu toetuse määr,” öeldi ministeeriumist.
Haridusministeeriumi 2010. aasta eelarve piirmäär on 10,59 miljardit krooni, mis on 370 miljonit rohkem 2009. aasta 10,22 miljardi krooni suurusest piirsummast. Seega on haridusministeerium rahandusministeeriumi kõrval ainuke, kelle piirmäär on võrreldes eelmise aastaga kosunud.
Ministeerium selgitas, et nende kogueelarve suureneb 2010. aastal välisvahendite arvelt, mida on kavas kasutada 1,35 miljardi võrra rohkem kui 2009. aastal. „Paraku ei ole välisvahendeid võimalik kasutada põhitegevuste rahastamiseks, mis tähendab põhitegevuste ehk tegevuskulude ja toetuste jaoks keskmiselt 9% rahastamise vähendamist,” nentis haridusministeerium.
2009. aasta eelarveprojektis küsis haridusministeerium lisaraha 920 miljonit krooni. Haridusminister Tõnis Lukas ütles toona nn säästueelarve tegemist kommenteerides, et just rihmapingutamise aegadel tuleks riigieelarve kulude struktuuri muuta võrreldes heade aegadega ja panustada haridusse ning teadusesse.
Eelmisel aastal ajasid ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid oma 2009. aasta esialgsete eelarveprojektidega rahandusministeeriumi poolt ette antud piirsummad kokku 8,9 miljardi krooniga lõhki, mis oli tol hetkel võrdne 3%-ga SKP-st.
Piirsummad riigieelarve koostamise määruse järgi (mld krooni)
Asutus 2010 2009
Haridusministeerium 10,59 10,22Justiitsministeerium 1,39 1,7Kaitseministeerium 3,93 4,91Keskkonnaministeerium 3,14 3,83Kultuuriministeerium 2,28 2,60Majandusministeerium 8,51 8,69Põllumajandusministeerium 4,94 5,4Rahandusministeerium 1,84 1,26Siseministeerium 6,08 6,13Sotsiaalministeerium 37,29 44,8Välisministeerium 0,69 0,74Kokku 80,68 90,28
Allikas: rahandusministeerium
Seotud lood
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele