- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Langi ministeerium küsib eelarvesse lisaraha
Justiitsministeerium leiab, et järgmise
aasta rahavajadused on tunduvalt suuremad, kui rahandusministeeriumi poolt ette
kirjutatud rahanumbrid seda võimaldaksid ning küsib 175 miljonit krooni
lisaraha.
Justiitsministeerium rõhutab oma 2010. aasta eelarveprojektis, et neil on „selge eriarvamus justiitsministeeriumi piirsumma osas”, mis võiks rahandusministeeriumi poolt ette antud 1,39 miljardi asemel olla 1,56 miljardit krooni.
Eelarveprojektis märgitakse näiteks, et rahandusministeeriumi piirsummas on arvestatud Riigi Kinnisvara AS-i üürimaksete proportsionaalse vähendamise võimalusega ning kui rahandusministeerium RKAS-i kureeriva asutusena näeb võimalust rendimaksete vähendamiseks, ei oleks justiitsministeeriumil piirsumma suuruse osas ka pretensiooni. „Meile teadaolevalt on RKAS planeerinud esitada hoopis üürimaksete suurendamise taotluse 18,06% ning kui Rahandusministeerium seda aktsepteerib, siis tuleks piirsummat suurendada täiendavalt 29 245 125 krooni võrra,” selgitab justiitsministeerium lisaraha vajadust.
Samuti viitab justiitsministeerium sellele, et piirsumma puhul ei ole arvesse võetud valitsuskabineti otsust investeerida kuritegevuse vastasesse võitlusse, tagades kohtuekspertidele kaasaegsed töötingimused RKAS poolt ehitatavasse EKEI 2010. aastal teises pooles valmivasse hoonesse, millest tulenevalt tuleb täiendavalt kavandada nimetatud üürimaksed (sh inventar) 7 201 822 krooni ulatuses.
Ette antud piirsumma seab justiitsministeeriumi hinnangul ohtu ka kohtuametnike ja prokuratuuri ametnike palgafondi.
„Juhime tähelepanu, et 2009. aasta teise lisaeelarve menetlemise käigus tehti poliitiline otsus, mille kohaselt ei ole kohtunike palkasid võimalik vähendada. Seega on meil raske nõustuda piirsumma kujundamisel Rahandusministeeriumi eeldusega, nagu oleks see 2010. eelarve menetlemise käigus võimalik,” nendib justiitsministeerium, mistõttu tuleks etteantud piirsummat suurendada.
Samas kinnitab justiitsministeerium, et kui poliitiliselt jõutakse konsensusele, et kohtunike palkasid on võimalik vajalikul määral vähendada, ollakse valmis järgima etteantud piirmäärasid kohtunike ja prokuröride palgafondi vähendamise osas, kuigi vajalikuks peetakse siiski säilitada kohtuametnike ja prokuratuuri ametnike palgafond 2009. a kärbete järgses ulatuses.
Sisejulgeoleku küsimustes kinnitab justiitsministeerium oma üksmeelt siseministriga - majanduslikult ebakindlal ajal peaks valitsus seda valdkonda kodanike turvatunde tagamiseks kohtlema prioriteedina ja suurematest kärbetest säästma.
Justiitsministeerium juhib tähelepanu ka sellele, et 2010.a suureneb advokatuuri vajadus riigieelarvevahendite kasutamiseks, kuna seoses järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuva riigi õigusabi seaduse uue redaktsiooni järgi kasvab riigieelarvest tasustatavate ülesannete maht ja valdkond.
Ministeerium märgib, et riigi majanduslik olukord on toonud kaasa kohtuasjade arvu olulise kasvu (kriminaalasjades on 2009 I poolaasta asjade arv on kasvanud 25,4 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, tsiviilasjades on see number 29,3 %, väärteomenetluses 83 %). See on omakorda suurendanud vajadust riigi poolt tasutud õigusabi järele, kuna kohtumenetluses osalevad isikud ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimelised ise õigusabi teenuse eest tasuma.
Riigi õigusabi aruannetest nähtub, et 2008.a. I kvartalis osutati õigusabi (kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku) 7 456,7 tunni ulatuses, kuid käesoleva aasta sama perioodi jooksul osutati kohtueelses ja kohtumenetluses kokku õigusabi 19 162,3 tunni ulatuses, st riigi õigusabi osutavate advokaatide töömaht kasvas 156,9% võrra.
„Käesoleval aastal kulutab Advokatuur riigi õigusabi peale ära kõik varasematest aastatest kogunenud riigieelarve eraldiste reservid ning on oht, et aasta lõpuks tekib puudujääk,” hoiatab justiitsministeerium, kelle hinnangul on riigieelarve eraldiste suurendamine hädavajalik, et vältida kogu riigi õigusabi süsteemi pankrotti ja seiskumist eelarveaasta keskel. „Selle tagajärjeks oleks muuhulgas ka kogu kriminaalmenetluse seiskumine, kuna valdavas enamuses kriminaalasjades antakse riigi õigusabi,” märgib ministeerium, taodeldes advokatuuri lisamist asutuste nimekirja, kellega ei pea sõlmima riigieelarvelise eraldise kasutamiseks lepingut.
Hetkel kuum
Samuti on justiitsministeeriumi hinnangul probleemseteks kohtadeks eraldised kohtupsühhiaatrilise sundravi rahastamiseks ja uue Tallinna vangla rajamise rahastamine.
Rahandusministeerium möönis, et praegu kehtivaid piirsummasid võib muuta suvine majandusprognoos, mille avalikustamine toimub eeldatavasti 27. augustil. Samuti selgub alles siis eelarve tulude kogumaht ning tulud võivad taaskord muutuda edasise eelarvetegemise käigus olenevalt poliitilistest otsustest.
Ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid pidid oma eelarveprojektid esitama rahandusministeeriumile 24. juuliks. Rahandusministeeriumi teatel on pikendust antud sotsiaalministeeriumile, mille pressiesindaja ütles Äripäevale, projekt saab kindlasti valmis paari päeva jooksul.
Rahandusministeeriumi sõnul on ministeeriumide poolt esitatud eelarvematerjal väga mahukas, selle analüüsime võtab aega ning sisulisi kokkuvõtteid veel teha ei saa.
Eelmisel aastal ajasid ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid oma 2009. aasta esialgsete eelarveprojektidega rahandusministeeriumi poolt ette antud piirsummad kokku 8,9 miljardi krooniga lõhki, mis oli tol hetkel võrdne 3%-ga SKP-st.
Justiitsministeerium küsis oma 2009. aasta eelarvesse juurde 330 miljonit krooni ning võttis koos siseministeeriumiga ühise seisukoha, et "olukorras, kus riigieelarve maht järgmisel aastal suureneb eeldatavasti kiiremas tempos kui SKP ning riigil ei ole ootamatuid, erakorralistest situatsioonidest tingitud kulutusi, pole sisejulgeolekule ja õiguskaitsele eraldatavate summade vähendamine poliitiliselt absoluutselt võimalik". Nii justiitsminister Rein Lang kui ka nüüdseks ekssiseminister Jüri Pihl hoiatasid toonast rahandusministrit Ivari Padarit, et kui too oma piirsummanõudest ei tagane, tabab mõlemat haldusala massiline tegevust halvav koondamislaine.
Piirsummad riigieelarve koostamise määruse järgi (mld krooni)
Asutus 2010 2009
Haridusministeerium 10,59 10,22Justiitsministeerium 1,39 1,7Kaitseministeerium 3,93 4,91Keskkonnaministeerium 3,14 3,83Kultuuriministeerium 2,28 2,60Majandusministeerium 8,51 8,69Põllumajandusministeerium 4,94 5,4Rahandusministeerium 1,84 1,26Siseministeerium 6,08 6,13Sotsiaalministeerium 37,29 44,8Välisministeerium 0,69 0,74Kokku 80,68 90,28
Allikas: rahandusministeerium
Seotud lood
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele