- OMX Baltic−0,12%301,77
- OMX Riga0,06%893,47
- OMX Tallinn−0,07%2 067,96
- OMX Vilnius0,22%1 200,16
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,15%8 747,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
- OMX Baltic−0,12%301,77
- OMX Riga0,06%893,47
- OMX Tallinn−0,07%2 067,96
- OMX Vilnius0,22%1 200,16
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,15%8 747,45
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandusministeerium: oleme graafikus
Rahandusministeerium mahutas oma järgmise
aasta eelarvekulud enda poolt ette kirjutatud piiridesse.
„Rahandusministeeriumi eelarveprojekti maht vastab rahandusministri määrusega ette nähtud piirsummale, mis on 1 849,6 miljonit krooni,” ütles Äripäevale rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.
Rahandusministeeriumi eelarve on võrreldes kehtivaga tervelt 40% väiksem, mis tuleneb Seemani sõnul rahandusministeeriumi eelarve eripärast.
„Üks suurim 2009. aasta kokkuhoiu allikaid oli II pensionisamba riigipoolsete sissemaksete peatamine, mille mõju käesoleva aasta eelarvele oli üle 1,3 miljardi krooni,” selgitas Seeman. Praegu kehtivas eelarves on II samba kulutusi rahandusministeeriumi eelarves 1,1 miljardi jagu. Kuna tuleval aastal veel riigipoolseid sissemakseid ei alustata, on 2010. aastal II samba kuludeks planeeritud ca 24 miljonit krooni, lisas ta.
Seeman ütles, et eelarveprojektis olevad numbrid, otsused ja kokkuhoiukohad võivad veel muutuda, ministeeriumi kokkuhoiuvõimalused on aga eelkõige seotud personali- ja majanduskuluga. „Viimase aasta jooksul on rahandusministeeriumis koondatud iga viies inimene ning vähendatud kõigi töötajate palkasid vahemikus 3-20%,” märkis Seeman rääkides ministeeriumi kokkuhoiukohtadest.
Rahandusministeerium on järgmise aasta eelarvet koostades seadnud endiselt eesmärgiks valitsussektori eelarvedefitsiidi 3% piires hoidmise, nagu riigi eelarvestrateegias 2010-2013 valitsuses kevadel ka kokku lepiti. Enne uut majandusprognoosi on eelarve mahuks arvestatud 81,5 miljardit krooni, mis võib suure tõenäosusega aga 27. augustil pärast prognoosi avalikustamist muutuda.
Ministeeriumidele ette antud piirsummad arvestati välja põhimõtetel, milles lepiti kokku valitsuskabinetis suve alguses.
Keerulised arvutuskäigud näevad lihtsustatud kujul välja järgmised: osas võeti arvesse rahandusministeeriumi kevadprognoosi riskistsenaarium, pärast prognoosi tehtud eelarvepositsiooni parandavad otsused ning riskid.
Tulude
Kulude puhul võeti küll aluseks 2009. aasta kehtiv eelarve, iga ministeeriumi koos selle valitsemisalaga vaadati eraldi. Kõigi valitsemisalade puhul arvestati tuleva aasta kuludest välja 2009. aastal lõppevad tegevused ning arvestati juurde kulud 2010. aasta uutele ja rahvusvahelistele kohustustele (näiteks rahvaloendus, NATO tippkohtumine jne). Saadud kuludest arvestati maha välisvahendid ja kaasfinantseerimise kulud ning ülejäänud summast võeti maha 9%. Lisatingimuseks oli personalikulude vähendamine samuti 9%.
„Kuigi protsent ja summa on valdkonna peale ette antud, on mõistagi valikud selle protsendi ja summa piires valdkonda juhtiva ministeeriumi teha,” lisas Seeman.
Seotud lood
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele