- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seederi ministeerium: pool miljardit on puudu
Põllumajandusministeerium küsib 2010. aasta
eelarveprojekti kulude katteks üle poole miljardi krooni lisaraha, et tagada
eurorahade kasutamist.
Põllumajandusministeerium teatas Äripäevale, et nende 2010. aasta eelarveprojekti kulude mahuks on kokku 5 475 227 939 krooni, millest 3 255 323 067 krooni moodustab välisabi. Selle hulgas on ka otsetoetuste lisamakse ehk top/up summas 877 700 000 krooni. Võrdlusena oli ministeeriumi 2009. aasta eelarves top/up 445 465 396 krooni.
Rahandusministeeriumi poolt määratud piirsumma põllumajandusministeeriumile on 4, 949 miljardit krooni. Seega on eelarveprojekti kirjutatud summa 530 miljonit krooni suurem.
See summa tuleneb põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja kohusetäitja Hindrek Riikoja sõnul rahandusministeeriumi pakutud top/upi ning põllumajandusministeeriumi poolt küsitud top/upi vahest. Rahandusministeeriumi piirmäär ei sisalda näiteks allasutuste omatulusid (nt veterinaar- ja toiduameti järelvalvetasud) või haldusala asutustele näiteks EASist laekuvaid toetusi. Seetõttu ei ole tegelik piirmäära ületamine mitte 530 miljonit krooni, vaid pisut vähem, selgitas Riikoja.
„Ainsa kasvuna olemegi ette näinud top/upi väljamakseid maksimaalses võimalikus ulatuses, sest tänases raskes majanduslikus olukorras on see põllumajandustootjatele ülioluline raha leidmaks omafinantseeringut Euroopa Liidu erinevate toetuste saamiseks,” rääkis Riikoja. Vastasel juhul jääks suur osa eurorahasid kasutamata, sest tänaste kokkuostuhindade juures ei ole põllumeestel võimalik näiteks investeeringutoetuste saamiseks vajalikku omafinantseeringut teha.
Põllumajandusministeerium on 9% võrra kärpinud kõiki kulusid, mis tulevad ministeeriumi ja haldusala eelarvesse riigieelarve tuludest.
Riikoja märkis, et kuna eelarve teemadel jätkuvad läbirääkimised valitsuse ja ministrite tasemel, on selle saatus selgusetu ning seetõttu on 2010. aasta detailne eelarve veel lahtine ning väga raske on välja tuua konkreetseid suuremaid kokkuhoiukohti. „Selle aasta kärpimistega on kulusid juba märgatavalt kokku tõmmatud, mistõttu tehakse edasisi kärpeid võimalikult ühtlaselt ja kõikjalt,” lisas ta.
2009. aasta eelarves oli põllumajandusministeeriumi piirmääraks 5,4 miljardit krooni, mida ministeerium ületas oma taotluses 300 miljoniga. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarve kulude mahuks kujunes 5,2 miljardit krooni, millest välisabi on 3,3 miljardit krooni.
Eelmisel aastal ajasid ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid oma 2009. aasta esialgsete eelarveprojektidega rahandusministeeriumi poolt ette antud piirsummad kokku 8,9 miljardi krooniga lõhki, mis oli tol hetkel võrdne 3%ga SKPst.
Seotud lood
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele